Orkaan on tsüklonite erivorm (warm-core lows), mis tekib väikestel laiustel alati sooja vee kohal (veetemperatuur peab olema vähemalt 26-27°). Kuigi troopikas tekib sageli häiritusi, ei arene neist sugugi kõik orkaanideks. Selleks on vaja vastavat tüüpi ebastabiilsust, väga sooja ookeani pinnavett, kõrgemates õhukihtides peavad tuuled olema nõrgad ja muutlikud ning mõjuma peab Coriolisi jõud (seetõttu ekvaatoril orkaane tekkida ei saa).
Orkaan nõrgeneb maismaa kohale jõudes, sest hõõrdumine on suurem ja energiat enam soojast veest ei lisandu. Tuule kiirus peab orkaanis olema vähemalt 32,7 m/s (12 palli). Eluiga on tavaliselt 5-10 päeva, kusjuures läbida võivad orkaanid selle ajaga tuhandeid kilomeetreid. Vahel aetakse mõni teine tsüklonite tüüp orkaaniga segamini. Oluline on teada, et orkaanid tekivad sooja vee kohal, et tuule kiirus nõrgeneb kõrgemale liikudes (tavalistes tsüklonites tugevneb), et keskmes on iseloomulik soojade seintega silm ning puuduvad frontaalsüsteemid.
Mõneti on orkaani piiritlemine maitse asi: ka suurtel laiustel on tegelikult orkaane. Neid nimetatakse polaartsükloniteks või Arktika orkaanideks, sest neil on samuti olemas enamik orkaanile iseloomulikke tunnuseid: keset ümbritseb sümmeetriline äikesepilvede vöönd (warm core), tekivad soojade avavete kohal, nõrgenedes kohe, kui maabuvad, väga tugevad (vähemalt 12-pallised tuuled) jne.
Orkaanides klassifitseerimisel kasutatakse 5 tasemelist Saffir-Simpsoni orkaaniskaalat (põhineb õhurõhul ning tormilainete kõrgusel), kusjuures tuule kiirus võib-olla tugevam 400 km/h.
Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)
Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)
Rayleigh hajumine (10.02.2013)
Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)
Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)
Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)
Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.
Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)
Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
