•  

Külm front (16.04.2013 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Külm front on üks frontide põhiliikidest. Eraldab suhteliselt jahedamat õhku soojemast. Tavaliselt liigub külm front kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega ja ilmastikunähtused on frondi üleminekul enamasti teravamad.
Külmad frondid jagunevad I ja II liiki külmadeks frontideks. Külmade frontide üldiseloomustus: pilvemass asub kas külma frondi taga või ees, harva frondil. Pilvemass sajualadega on enamasti palju kitsam, kui teistel fronditüüpidel. Maapinnal võib-olla varakult raske märgata külma frondi tulekut. Külmadel frontidel on kalle maapinna suhtes enamasti frontide hulgas suurim (isegi kuni 1/50). Frondi üleminekul on tüüpilised puhangulised tuuled, konvektsioon, äike ja hoogsademed.

I liiki külm front. Tegemist on aeglaselt liikuva külma frondiga. Vahel meenutab tagurpidist sooja fronti – kõigepealt ilmuvad sajupilved, siis muutuvad pilved üha kõrgemaks kuni jäävad järele kiudpilved. Viimaks võivad needki kaduda ja alles jääb sageli sügavsinine taevas. Sageli kaasnevad laussademed ja rohkem on seda fronti talvel. Suvel on tüüpiline äike.
Õhurõhk langeb enne fronti kiiresti, tuul tugevneb, suunda eriti ei muuda. Pärast fronti pöördub järsult paremale.

II liiki külm front liigub väga kiiresti – kuni 60-70 km/h. Enamasti kaasneb konvektsioon ja sageli äike. Vahel on enne fronti läätsekujulised pilved (mäestikes ei tähenda need sageli midagi). Õhurõhk muutub väga kiiresti. Tuul pöördub paremale, sajutsoon võib-olla väga kitsas.

II liiki külm front. Allikas: Milvi Jürissaar

Sekundaarsed külmad frondid. Pärast peafronti võib külma õhku portsjonite kaupa juurde tulla. Kus on kiireimad õhu omaduste muutused, tekivad sekundaarsed frondid. Sageli on need talvel – tekivad lumehood, vahel väga tugevad. Suvel arenevad konvektsioonipilved ja vahel ka äike.  
Kui külm front jõuab soojale frondile järele (külm õhk on agressiivsem ja püüab sooja õhu lõpuks kinni), tekib okludeerumine ehk sooja sektori sulgumine. Soe õhk jääb kahe frontaaltasapinnale vahele ja ei ulatu maapinnale. See tingib ka väga keeruka pilvesüsteemi (sageli tühikutega). Ka oklusioonifronte on kahte tüüpi: sooja ja külma tüüpi.
Meeles tuleb pidada, et toodud kirjeldused kehtivad hästi välja kujunenud ja standardolukordades. Tegelik elu pakub lõputult erinevaid variante ning igat juhtumit tuleb vaadelda individuaalselt, arvestades ootamatustega.

 

Animatsioon: NUPUKLUBI

Eelmised artiklid:

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!

Nor´easter (03.02.2013)

Advektsioon (03.02.2013)

warm-core lows (03.02.2013)

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)

Orkaan (03.02.2013)

Tuisk (03.02.2013)

Tuulepuhang (03.02.2013)

Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)

Lumetorm (03.02.2013)

Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)

Difraktsioon (20.02.2013)

Tara (10.02.2013)

Aktinomeetria (10.02.2013)

Albeedo (10.02.2013)

Amorfne aine (10.02.2013)

Rayleigh hajumine (10.02.2013)

Atmosfäär (30.01.2013)

Ebapäike (04.02.2013)

Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)

Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)

Front (29.01.2013)

Hajumine (10.02.2013)

Halo (04.02.2009)

Hektopaskal HPa (30.01.2009)

Härmatis (10.02.2009)

Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)

Inversioon (20.01.2013)

Ilm (30.01.2009)

Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.

Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam