10. veebruari hommikuks tekkis mõnel pool Eestis udu, sealhulgas ka Tartus. Temperatuur oli sealjuures -6…-8°, ilm tuulevaikne ning puud ja põõsad mattunud härmarüüsse.
Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi. Olgu toodud ka üks foto:
Härmatis 10. veebruaril Tartus
Autori fotod
Õhtul tekkis taas ülitihe udu, mistõttu tekkis kiiresti ka härmatis. 11. veebruari hommikuks oli härmakiht muutunud juba massiivseks ning see kadus alles järgmiseks hommikuks.
Mis on härmatis ja kuidas see tekib?
Härmatis on sademeteliik, mis tekib õhuniiskuse tõttu. Sel juhul setendub õhus olev niiskus või veepiisakesed esemetele, moodustades valge kihi. Seejuures tehakse vahet kahel härmatise tüübil, milleks on teraline ja kristalne.
Teraline härmatis on amorfse ehitusega. See tekib enamasti soojema ilmaga kui -10° ning udu korral, sest udupiisakesed külmuvad esemetele kuju kaotamata. Tuule korral tekib eelkõige teraline härmatis ning seetõttu on just esemete tuulepealsed küljed härmatisega kaetud, sellal kui tuulealused küljed võivad olla puhtad. Kui tuul jääb nõrgemaks ja ilm külmeneb, siis suureneb kristalse härmatise osakaal. Ilma soojenedes aga võib teraline härmatis muutuda jäiteks ja olla väga ohtlik.
Härmas hekk 10. veebruaril
Kristalne härmatis tekib veeauru sublimatsioonil (täpsemalt veeauru setendumisel). Koosneb jääkristallidest, mis meenutab valget pitsi. Kuna see pole esemetega tihedalt seotud, saab seda kergesti maha raputada. Meteoroloogias loetakse kristalseks härmatiseks ka juhud, kui muidu teralise sadestuse korral on näha ka üksikuid kristalle. Selle alusel võib väita, et 10. ja 11. veebruaril oli tegemist kristalse härmatisega, sest ligikaudu võrdselt oli näha nii kristalle kui ka terasid.
Kristalne härmatis võib tekkida ka uduvaba ilmaga.
Eristatakse ka radiatsiooni-ja advektsioonihärmatist. Teraline härmatis on eelkõige advektiivne ehk tekib tuulega ja võib kujuneda ükskõik millisel kellaajal. Seevastu kristalne härmatis on radiatsiooni- ehk jahtumise tagajärjel tekkinud härmatis ning kujuneb tuulevaikse ja selge ilma või vähese kõrgkihi pilvede korral, kui õhk jahtub tugevasti. Siinkohal saab tõmmata paralleele ududega.
Härmas lehised 11. veebruaril.
Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).
Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:
Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)
Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .
Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:
Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.
Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.
Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).
