3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul Mustamäel
Foto: Liina Maldre
maipiltide galeriist
Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.
Kui möödakäija käest küsida, kas te olete näinud halosid, siis võrdlemisi sageli öeldakse, et ei või harva. Tegelikult võib halosid näha enam kui sajal päeval aastas, aga kuna need on seotud enamasti päikese kui ereda valgusnähtusega, siis ei kiputa päikesesse või lähiümbrusse vaatama ja nähtus jääbki tähelepanuta. Ka on keerukas sellistes valgustingimustes häid pilte saada. Teiste valgusallikate (Kuu, tänavavalgustus jmt) tekib halosid palju vähem ja need on vähem märgatavad ja jäävad samuti sageli tähelepanuta. Seega on nö parim aeg halodeks hommikul ja õhtul.
Viimase kuu aja jooksul on päikeseloojangutega kaasnenud hästimärgatav sammas. Enamasti tekivad valgussambad talvel, sest need on seotud jääkristallide langemisega. Soojal ajal aga on soodsaid tingimusi selleks halovormiks võrdlemisi harva. Mõningaid näiteid, mida võis jälgida vastavalt 24., 25., 30. aprilli ja 1. mai õhtutel:
24. aprilli päikeseloojangut kaunistavad kiudpilved ja laialivalguv sammas.
25. aprilli päikeseloojang enne päikeseketta horisondi taha vajumist.
25. aprilli päikeseloojang pärast päikeseketta horisondi taha vajumist.
30. aprilli päikeseloojangu kirkalt helendav sammas.
1. mai päikeseloojang suumimata...
... ja suumitult
Sammas päikese, kuu või mõne muu valgusallika kohal on halonähtus, mis tekib siis, kui õhus on aeglaselt langevaid plaatjaid jääkristalle, mis on orienteeritud maapinnaga horisontaalselt (lapiku küljega osa maapinnaga paralleelselt), kusjuures valgus peab peegelduma paljude jääkristallide alumiselt, lapikult küljelt ja jõudma vaatlejani. Kuna jääkristalle on väga erineval kõrgusel, kust valgus peegeldub, siis tekibki sambakujuline halo (vt joonist).
Skeem päikesesammaste tekkimise põhimõtte kohta. Selgitus on antud tekstis.
Allikas
Kui sobivalt orienteeritud jääkristalle on ainult kitsas vahemikus, tekib joonetaoline kujutis - mida rohkem on ühes ruumipiirkonnas jääkristalle, kust valgus vaatlejani jõuab, seda heledam on see koht valgussambast. Vahel võib mõnel kõrgusel jääkristallid puududa või olla segi paisatud ja seal on sammas nagu katkenud (vt näiteks 30. aprilli päikeseloojangu fotot, kus on näha eredamad ja tumedamad kohad vaheldumisi – tumedamates kohtades pole ilmselt jääkristalle, sest heledamad kohti läbivad kiudpilved, mis on teatavasti jääkristallide kogumikud).
Kas nendel sammastel on ka sünoptilist väärtust? Vahel on, vahel mitte. Valgussambad kõnelevad (jutt on päikeseloojangutest!) meile sellest, et seal ilmakaares, kus need tekivad, on kõrgemates õhukihtides suurem veeauru sisaldus kui tavaliselt, sest kuivas õhus laskuvad jääkristallid ilmselt aurustuksid. Seega on võimalus, et seal pool asub mõni madalrõhkkond, kuid selle edasises liikumises ei saa kindel olla, pealegi võib see madalrõhkkond jääda kaugele ja mõju jääda avaldumata.
Teisiti on sageli olukord siis, kui sambaid on näha päikesetõusu ajal. Põhjus on selles, et ilmselt on taevas pilvi (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved vms) , kust langeb jääkristalle. Aga oletatav madalrõhkkond on tunduvalt lähemal, mida näitavad üle taeva laotunud pilved ning võimalik sadu on tõenäolisem. Loomulikult tuleb iga kord hinnata situatsiooni vastavalt hetkeolukorrale, aga sellised on sagedasemad üldistused.
24. ja 25. aprillil jäi Eestist loode ja põhja poole madalrõhuvöönd. Seega seos neil sammastel küll halvema ilmaga oli, aga sademeid ei tulnud, sest õhk oli väga kuiv.
Sammastest vt ka >>> (veidi teistsugusem ja teoreetilise, valgussammaste tekkemehhanismi kirjeldus).
2. mail enne päikese loojumist võis märgata kõrval-ehk ebapäikeseid. Needki on halonähted, mis tekivad päikesest kõige sagedamini 22° kaugusel jääkristallide tippudes murdunud valguskiirte tõttu. Seejuures peavad kristallid olema ruumis vähemalt osaliselt korrastatud. Korrastatuse suurenedes muutuvad ebapäikesed eredamaks ja haloring kahvatumaks. Võivad tekkida ka siis, kui ristub kaks halonähet, näiteks horisontaalring ja tavaline haloring või haloks sobivaid jääkristalle leidub väga piiratud ruumiosas. Sel juhul on tegemist haloringi sektoriga.
Ebapäike (ilmselt siiski haloringi katkend) 2. mai õhtul Tallinnas.
Fotod: Jüri Kamenik
Halonähetest loe ka Horisondist
Miks on nii soe? (28.04.2009) Foto: Helen Talliaprillipiltide galeriist 23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.
Järjekordne taevane vaatemäng (24.04.2009) Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.
Mida huvitavat tõi 15. aprill? (16.04.2009) Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes. Autori foto Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus
1. aprill Tartu moodi (01.04.2009) Autori foto 1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.
Kuri lumi? (26.03.2009) Pilvede varjud ja sajujooned taevasAutori foto Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.
Lumesadude põhjustest 26. märtsil ehk miks mõnel pool sadas tugevat lund, kuid teisal oli ilm kogu aeg selge? (26.03.2009) 26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?
Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks (25.03.2009) 21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?
Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas? (25.03.2009) Foto: Liina MaldreKevadfotokonkursi galeriist Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal. Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.
Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest! (18.03.2009) Foto: Villem Voormansikäikesepiltide galeriist 18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!
Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus (10.03.2009) 9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.
Mida teeb Nor´easter USA-s? (03.03.2009) USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta. Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?
Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009) Autori fotod 21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.
Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009) Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.
Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.
Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.
Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).
Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:
Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)
Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .
Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:
Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.
Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.
Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).
