•  

Aerosool (22.02.2013 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Aerosool on kolloidsüsteem, mille moodustab gaaskeskkond (näiteks õhk) koos selles hõljuvate vedela või tahke aine osakestega (tolm, veepiisakesed, aerobioota jne). Igapäevakeeles ja žargoonis kasutatakse mõistet aerosool aersooliosakeste asemel.
Aerosooli liigitatakse vastavalt päritolule (tekkemehhanismile), näiteks dispersiooniga on tegu siis, kui vedel või tahke aine pihustub gaaskeskkonda; kondensatsiooniaerosool siis, kui aur muutub vedelaks või tahkeks ja tekivad seetõttu õhus hõljuvad piisakesed või kristallid; või hõljuvosakeste faasile vastavalt – vedelate osakeste puhul on tegu udu ja pilvedega, tahkete puhul tolmu, sombu või suitsuga.

NB! Udu ja pilvi (ja sademeid) loeta aerosooliks. Lähemal uurimisel selgub, et see küsimus on problemaatiline ja vahel siiski võiks ka pilvi aerosooliks pidada, võttes aluseks näiteks kolloidsüsteemi püsivuse, kuid kokkuleppeliselt seda ei tehta.


Fotol: kui atmosfääris on tolmu palju, siis see põhjustab märgatavat valguse hajumist ja kauneid päikeseloojanguid. Päikeseloojang 13. märtsil 2009. a. Tallinnas.
Autori foto

Eelmised artiklid:

Kagutsüklonid (11.02.2013)

Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon (10.02.2013) Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).

Lõunatsüklon (09.02.2013) Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga.

Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab  ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)

Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013) Foto: Kristina:) Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu -  õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.

Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Halonähted (01.12.2013)

Positiivne välk (07.07.2013)

Pilveelement (07.07.2013)

Pagi (07.07.2013)

Altocumulus castellanus (07.07.2013)

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!

Nor´easter (03.02.2013)

Advektsioon (03.02.2013)

warm-core lows (03.02.2013)

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam