Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses.
8. mai lõuna Lagujas. Sooja on juba üle 23 kraadi ja arenema hakkavad rünkpilved, on näha läätsekujulisi pilvi
Läänemerele jõudis 7. mail tsüklon, mille idaservas jõudis väga soe ja niiske õhk Eestini. Juba 7. mai õhtul oli Lõuna-Eestis soe õhumass kohal, kuid pilves ilma ja õhtu tõttu ei andnud see endast kuigi palju tunda. Küll võis aga märgata suurt tuulesuuna nihet – alumised pilved liikusid läände või edelasse, kuid ülemised põhja. Maapinna lähedal puhus ida-kirde tuul. Põhja-Eestis jäi pilves ja külm ilm püsimai, sest soe front ei jõudnud Eestist oluliselt kaugemale. Kuigi soe õhumass oli ka sinna jõudnud, ei ulatunud see maapinnani, sest tavaliselt on vajalik frondi teatud eemaldumine, et taevas selgineks ja maapinna lähedal vastav muutus toimuks. 8. mai öösel oli äikest Liivi lahel ja kohati saartel.
Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20 soojakraadini (maksimum 26 kraadi). Taevasse tekkisid Ac castellanused ning Lätist liikus Eestisse üks pilvemass, mis pakkus mõõdukat või tugevat vihma, kuid mitte äikest ja lisas õhku niiskust.
Tsüklon oli selleks ajaks jõudnud saarte kohale ja liikus põhja-kirde suunas. Eesti jäi just sooja sektorisse, edelast oli saabumas külm front. Sellisted tingimusted olid soodsad äikesepilvede arenguks, sest lisaks frondi survele oli piisavalt soojust ja niiskust.
8. mai esimene äikesepilv Viljandimaal
Rünkpilvede areng algas keskpäeval. Need olid segunenud kõrgrünkpilvedega. Kagu-Eestis võis märgata rünkade kiiret arengut, kuid siis see aeglustus või isegi peatus, sest õhk muutus kuivemaks. Pilvede kiire areng algas Lätis ning Viljandimaal, kus oli rohkem niiskust. Seal tekkis ilmselt ka päeva esimene äikesepilv.
Tõusvate õhuvoolude surve on rünkpilvele mütsi tekitanud
Märgata võis, et pilved tekkisid reana. Lätis aga tekkis mitu kollet, mis tasapisi ühinesid ja liikusid Eestisse. Esimene tõsisem äike jõudis Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia kanti ja liikus edasi Viljandi suunas. Samal ajal oli äikesepilvi tekkinud ka mujal, neist suuremad Tartumaal. Need suured kolded andsid üksteisele niiskust, mistõttu lõpuks ühinesid ja liikusid Jõgevamaale ja lõpuks Kirde-Eestisse ja sealt Soome lahele. Õhtupoolikul tekkis laialdasi äikesepilvi ka Lääne-Venemaal, mis liikusid samuti põhja. Tugeva vihma tõttu tekkisid kohati äkküleujutused, mõnel pool sadas rahet või lõi välk sisse (vt näiteks http://www.epl.ee/artikkel/576369). Tänud kõigile, kes äikeseteateid edastasid!
Võimas äikesepilv Lätis.
Äikesepilve serv Holstre kohal
Tarmo Tanilsoo fotod
Õhtuks ilm rahunes, kuigi Lätis arenes veel mõni väga tugev äikesepilv. Need liikusid kiiresti põhja ja jõudsid Lõuna-Eestisse juba pimeda ajal. Torm ja välgutegevus oli selleks ajaks haripunktis, kuid hääbus edaspidi ning näiteks Tartumaale tõid pilved kaasa vaid vihma.
Tartu Ülikooli doktorandil S.-E. Ennol õnnestus selle äikese kohta infot hankida: "Rääksin eile (12. mail) ühe kaastudengiga, kes oli Mõnistes tollel õhtul, see on siis Eesti täielik lõunatipp, mida see torm esimesena tabas. Seal oli ikka niisugune möll olnud, et terve eelmise suve jooksul mitte midagi võrreldavat ei esinenud. Ja üldse nagu kõige võimsam äike maikuus, mida see inimene mäletas. Pidev välkude valgus, paduvihm ja selline tuul, et oli tunne, et viib katuse pealt. Ja murdis ka puuoksi." Ka EMHI radaril (http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1) oli äikesepilve piirile jõudes selle radarikaja punane ehk sajuhulk umbes 200 mm/h, mis on vägagi muljetavaldav (tavaliselt on äikese ajal sajuhulk 10-80 mm/h)!
Täna-homme on ilm suhteliselt jahe, kus ta eile oli soe, kuid nädala jooksul saab suveilm hoo sisse ja ilmselt jõuab soe ilm lõpuks ka põhjarannikuni. Samuti on jälle väga tõenäoliselt äikest oodata, seda siis nädala keskel ja teisel poolel.
Sellist ilma arengut võis juba vähemalt nädal aega ette aimata, sest palju abi äikese tekkimisvõimaluse osas pakuvad CAPE ja LI kaardid, loe: Äikese- ja konvektsiooniindeksid.
Äikese saabumine Karksi-Nuia kohale:
Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.
Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.
Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)
Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.
Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010) EMHI: 2.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.
Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod
Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.
Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.
27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil
Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.
Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta
Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":
Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.
Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".
Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.
Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.
Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.
Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.
Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.
23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.
Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.
Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.
Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)
23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.
Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto
Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).
Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.
Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega
Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?
Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.
Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?
Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.
Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?
Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.
Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.
Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.
Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat? (11.09.2009)
Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved? (11.09.2009) Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriistautori kasutajanimi pepsy Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.
Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma? (10.09.2009) Foto: Lea Marmor Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?
Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel? (03.09.2009) Foto: Eduard Zentšik Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.