Lahesopp on jäävaba, 17.aprill 2011. Foto: Lea Marmor
Esimeste soojade kevadpäevadega, eriti aga alates aprillist soojade ilmadega muutub aktuaalseks briis ehk vinutuul. See on iseloomulik suuremate veekogude rannikualadele, muutes ilma mõnikord minutitega kuni kaks korda jahedamaks.
Briisi tekkimise põhjuseks on vee ja maa erinev soojenemine. Hommikul hakkab temperatuur tõusma maismaa kohal kiiremini kui vee kohal. Seetõttu suureneb temperatuurierinevus ning maa kohal muutub õhk kergemaks, kaldub tõusma ja õhurõhk langeb veidi. Vee kohal on soojenemine väiksem, õhk jääb külmemaks, tihedamaks ja õhurõhk seetõttu kõrgemaks. Mingil hetkel hakkab õhk veekogult voolama sisemaa suunas ja seetõttu võib temperatuur märgatavalt langeda.
Briis koosneb kahest osast: mere- ja maabriisist. Merebriis on iseloomulik päevasele ajale, eriti pärastlõunale ja puhub veekogu poolt, mistõttu selle teke ja jõudmine rannikule on seal temperatuuri langemise põhjuseks. Maabriis on iseloomulik öisele ajale ja on merebriisist nõrgem, sageli vaevutajutav. Teatud juhtudel võib maabriis temperatuuri oluliselt tõsta, näiteks 2010. a. suvel augusti alguses tõusis Loode-Eestis südaööks temperatuur mitu kraadi, sest maabriis tõi päeval maa kohal soojenenud õhku mereni.
Merebriis ja briisifront ning suhteline õhurõhk (tähtedega märgitud). Allikas: NOAA
Merebriisi pealetungil võib tekkida briisifront. See meenutab nõrka madalat külma fronti. Tavaliselt on briisifrondi kohal suurem pilvisus (rünk- ja kihtrünkpilved), kuid sademeid sealt enamasti ei tule. Harva, kui õhumass on labiilne ja niiskust on piisavalt, võivad siiski rünksajupilved tekkida. Briisifrondi lähenedes maatuul nõrgeneb ja vahetult enne fronti võib tekkida tuulevaikus. Frondi üleminekul hakkab tuul veekogu poolt puhuma ja tugevneb tavaliselt märgatavalt.
Meeles on mitme aasta tagune juhtum Piritalt, kui lähenes briisifront: näha oli järjest suurenevaid rünkpilvi ja nende all kiiresti liikuvaid pilveräbalaid. Kui see kohale jõudis, tõusis tugev, isegi tormine ja väga jahe meretuul. Temperatuurilangus oli vähemalt 5˚C. Hiljem muutus osa pilvedest rünksajupilvedeks.
Briisfrondiga seotud pilved 18.7.2008. a. Pirital. Autori foto
Temperatuurigraafik 18. juuli kohta. Näha on üsna suur langus kl 15 ja 16 vahel - see oligi briisifrondi üleminek. Sellele eelnenud aeglane ja järk-järguline jahenemine oli seotud suureneva pilvisusega. Allikas: TTÜ temperatuuriserver
Briisifront ja sellega seonduv, sh pilvisus. Allikas: Aviation Weather
Briis on iseloomulik väikese baarilise gradiendiga alale (vt ilmakaarti), sest esialgne tuul peab olema piisavalt nõrk. Kui tuul on mõõdukas või tugev, siis enamasti ei arene briis või tekib see eriti suure temperatuurierinevuse puhul. Vahel võib jälgida seda, et mõõduka tuule puhul tekib pärastlõunaks briisi ja esialgse tuulesuuna segu: kui oletame, et tegu on põhjarannikuga ja esialgne tuul puhub lõunast, briis aga põhjast, siis segu puhul muutuks päeva jooksul mõõdukas lõunatuul näiteks edela- või läänetuuleks. Mida tugevam on esialgne tuul, tavaliselt seda enam seda ka säilib. Lisaks on briisi tekkeks vaja, et hommikul oleks pilvi vähe või üldse selge ilm, sest pilves ilm takistab piisava temperatuurierinevuse tekkimist.
Üht eriti soodsat sünoptilist olukorda briisi tekkimiseks Eesti rannikualadel on kujutatud alljärgneval ilmakaardil. Sobivaimad baarilised moodustised briisi tekkimiseks on lauge kõrgrõhuhari või sadul:
Ilmakaart 7.6.2012. Allikas wetterzentrale.de
Tolmukeerised (28.05.2016) 27.06.2016. aastal filmis Raiko Ilger Parksepas Eesti olude kohta ebatavaliselt võimast tolmukeerist. Atmosfääris võib kohata väga mitut tüüpi keeristuuli alates nõrkadest ja ohututest udukeeristest sooja vee kohal kuni purustavate tornaadodeni, mis on tavaliselt seotud rünksajupilvede ja frontidega.
Miraaž (23.02.2013) Foto: Krista Mullamaa Autori kommentaar: Päikestõus kargel hommikul, lihtsalt hingematval ilus oli. tehtud Sõmerul 22.02 kell 7.43 JK: Päikese kuju on moondunud, tegemist on miraaži ühe vormiga! Põhjuseks erineva tihedusega õhukihid, millelt valgus peegeldunud ja jõudnud vaatlejani veidi erinevaid teid pidi.
Pagi- ehk ebapüsivuse joon (21.01.2013) Satelliidipilt 27. märtsi 2010. a. kohta. Kell on kohalikus ajas. Üle Eesti on liikumas ebapüsivuse joon, millel on hästi näha mügaraid - need on rünksajupilvede kobarad.
Antitsüklonite tekkimine ja areng (27.01.2013)
Parasvöötme tsükloni tekkimine ja elukäik (30.10.2013) Tegemist on erialase teabega. Siin on selgitatud väga üldiselt ühest Eesti ilmastiku oluliselt kujundajast - tsüklonist, selle tekkimisest, elukäigust ja ilmast, mida see kaasa võib tuua. See ülevaade on koostatud selleks, et ka veebis oleks leitav eestikeelset materjali selle temaatika kohta. Teksti koostamisel pole kasutatud ühtegi konkreetset allikat, jooniste allikad on lingitud allajoonitud sõnadega. Joonisel on kujutatud tsükloni ja antitsükloni seos troposfääri ülaosa harja ja lohuga. Joonis: P.Posti konspekt
Baarilised süsteemid (24.10.2013) Ilmateadetes räägitakse tihti tsüklonitest ja kõrgrõhkkondadest ning nende mõjust ilmale. Mis need sellised on, kuidas neid saab kindlaks teha jne, sellest tulebki juttu.
Rossby laine (15.06.2013) Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.
Vulkaaniline tuhk tekitab Bishopi rõngaid (21.04.2013) Väga hea foto Bishopi rõngast. Autor Peter-Paul Hattinga Verschure Vulkaani atmosfääri paisatud tuha tõttu võib tekkida spetsiifiline optiline nähtus – see on Bishopi rõngas. Selle tekkeks on vaja võrdlemisi suurt aerosooli (suitsu või vulkaanilise tuha) kontsentratsiooni.
Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon (10.02.2013) Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).
Lõunatsüklon (09.02.2013) Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga.
Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)
Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013) Foto: Kristina:) Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu - õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.
Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.
Altocumulus castellanus (07.07.2013)
Antisolaarne punkt (20.06.2013)
Helkivad ööpilved (25.06.2013)
Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)
Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)
Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)
