Tornaadod USA-s 1950 - 2005
Allikas: The Weather Channel Blog
Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt". Vastab Jüri Kamenik.
MJ :,23.05.2011 15:48
Mis põhjusel on meil esinevad äikesed (enamasti) ja tornaadod (kui neid nii nimetada) palju nõrgemad kui nt USA's? Näiteks praegu on keset USA'd liikumas uus tohutu äike ja tornaadode pilv:
Vaatasin, see kuhu see liigub, nt. Joplin. Ei ole ju seal mingit troopikat, sooja on 19 kraadi, samuti Springfieldis. Mis on siis nii nii erilist, et seal pea iga päev midagi sellist aset leiab. Seega, seal on suht jahe, kas asi on niiskuses?
Jüri K. :,24.05.2011 15:30
Asi ei peagi olema tingimata selles, mida näitab termomeeter 2 m kõrgusel maapinnast. Jutt on ikkagi õhumassidest ja selle omadustest ja nende liikumises. Õhumass ulatub vertikaalselt mitu kilomeetrit ja horisontaalselt sadu või tuhandeid kilomeetreid.
Põhja-Ameerika on selline maailmajagu, mis ulatub esiteks arktilistelt aladelt troopikasse ja teiseks vähemalt USA alal ei ole õhumasside liikumisel ees suuri läänest itta mäeahelikke, nagu seda on näiteks Euroopas. See võimaldab troopilise õhumassi liikumist kaugele põhja, samal ajal saab takistamatult liikuda arktiline või polaarne õhumass kaugele lõunasse. Nende õhumasside omadused võivad olla väga erinevad ja kohtumispiirkonnas siis leiavadki aset tormilised sündmused. Kuna valitseb üldine läänevool, siis liiguvad tornaadod pigem läände või kirdesse, mitte näiteks otse lõuna või põhja suunas. Samuti on oma roll Kaljumägedel, mis ei lase niiskuse kandumist Vaikselt ookeani Keskläände ning edelaosariikide kuivadel piirkondadel, nii et saab tekkida väga kuiv õhumass vastukaaluks Mehhiko lahelt saabuvale väga niiskele õhumassile. Seega kokkuvõtlikult on asi ikkagi õhumasside omadustes, nende liikumises ja pinnamoel, mis võimaldab selliste erinevate omadustega õhumasside kohtumist. See, mida termomeeter akna taga näitab, ei ole nii oluline.
Üks olulisimaid õhumasse määravaid näitajaid või faktoreid on selle tihedus – niiske ja/või soe õhumass on väiksema tihedusega kui kuiv ja/või jahe õhumass. Muide, troopiline õhumass ei tähenda, et sooja on näiteks 25 või 30 kraadi või enamgi, võib ka 15 või 20 kraadi olla, see sõltub aastaajast, pilvisusest, sademetest – talvel on troopiline õhumass kindlasti jahedam, pilves ja sajuse ilmaga on temperatuur troopilises õhumassis madalam kui selge ja vaikse ilmaga. Ka polaarses õhumassis võib temperatuur olla üle 25˚C.
Tugevaid tornaadosid on ka Mehhiko põhjaosas. Maailmas on teisigi piirkondi, kus tornaadod on sama tugevad ja ohtlikud ning neid on väga palju nagu USAs – näiteks Bangladesh ja mõned piirkonnad Indias. Seal hukkub igal aastal keskmiselt palju rohkem inimesi kui USAs, põhjuseks suurem asustustihedus, väiksem teadlikkus, halvem ehituskvaliteet jne. Tornaadod on üsna tavalised veel mõnedes Lõuna-Ameerika riikides, Euroopas, Aafrika lõunaosas jne. Nii Bangleshi-India kui muude maailma tornaadode ja nende kahjude kohta kuuleme üsna vähe, erandi moodustavad siin muidugi USA ja Euroopa.
Tornaado on üldmõiste, mida võib kõikjal maailmas kasutada. Eesti keeles kasutatati tihti mõistet tromb, kuid see on samaväärne tähenduselt tornaadoga. Samuti on teatav segadus terminoloogiaga, näiteks võivad tornaadod tekkida või liikuda ka vee kohal, kuid neid nimetatakse ikkagi vesipüksteks. Vesipüks on siiski teistsuguse päritolu ja omadustega kui tornaado. Õnneks mõnikord kasutatakse vee kohal liikuva tornaado tähistamiseks järgmisi inglise keelseid mõisteid: tornado over water; tornadic waterspout; bad weather waterspout; supercellular waterspout. Tüüpiline tornaado on seotud mesotsükloniga, mis kujutab mitmekilomeetrilise läbimõõduga õhusammast rünksajupilvedes, kus õhk liigub spiraalselt kõrgustesse. Tüüpilise vesipüksi puhul sellist struktuuri pilvedes pole. Vesipüksiga analoogsed keerised võivad tekkida ka maismaal, neid nimetatakse maapüksteks (inglise keeles landspout või dust-tube tornado). Lisaks nimetatutele on olemas hulk tuulekeeriseid, mis rohkem või vähem sarnanevad tornaadoga. Kõik on nad aga seotud labiilse kihistusega atmosfääris.
22. mai satelliidipildil on märgitud tropopausi tungivad pilvetipud; noolega vaatleja vaatamissuund.
Allikas: METEOROLOGICAL MUSINGS
Briis (06.05.2013) Lahesopp on jäävaba, 17.aprill 2011 Foto: Lea Marmor Esimeste soojade kevadpäevadega, eriti aga alates aprillist soojade ilmadega muutub aktuaalseks briis ehk vinutuul. See on iseloomulik suuremate veekogude rannikualadele, muutes ilma mõnikord minutitega kuni kaks korda jahedamaks.
Tolmukeerised (28.05.2016) 27.06.2016. aastal filmis Raiko Ilger Parksepas Eesti olude kohta ebatavaliselt võimast tolmukeerist. Atmosfääris võib kohata väga mitut tüüpi keeristuuli alates nõrkadest ja ohututest udukeeristest sooja vee kohal kuni purustavate tornaadodeni, mis on tavaliselt seotud rünksajupilvede ja frontidega.
Miraaž (23.02.2013) Foto: Krista Mullamaa Autori kommentaar: Päikestõus kargel hommikul, lihtsalt hingematval ilus oli. tehtud Sõmerul 22.02 kell 7.43 JK: Päikese kuju on moondunud, tegemist on miraaži ühe vormiga! Põhjuseks erineva tihedusega õhukihid, millelt valgus peegeldunud ja jõudnud vaatlejani veidi erinevaid teid pidi.
Pagi- ehk ebapüsivuse joon (21.01.2013) Satelliidipilt 27. märtsi 2010. a. kohta. Kell on kohalikus ajas. Üle Eesti on liikumas ebapüsivuse joon, millel on hästi näha mügaraid - need on rünksajupilvede kobarad.
Antitsüklonite tekkimine ja areng (27.01.2013)
Parasvöötme tsükloni tekkimine ja elukäik (30.10.2013) Tegemist on erialase teabega. Siin on selgitatud väga üldiselt ühest Eesti ilmastiku oluliselt kujundajast - tsüklonist, selle tekkimisest, elukäigust ja ilmast, mida see kaasa võib tuua. See ülevaade on koostatud selleks, et ka veebis oleks leitav eestikeelset materjali selle temaatika kohta. Teksti koostamisel pole kasutatud ühtegi konkreetset allikat, jooniste allikad on lingitud allajoonitud sõnadega. Joonisel on kujutatud tsükloni ja antitsükloni seos troposfääri ülaosa harja ja lohuga. Joonis: P.Posti konspekt
Baarilised süsteemid (24.10.2013) Ilmateadetes räägitakse tihti tsüklonitest ja kõrgrõhkkondadest ning nende mõjust ilmale. Mis need sellised on, kuidas neid saab kindlaks teha jne, sellest tulebki juttu.
Rossby laine (15.06.2013) Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.
Vulkaaniline tuhk tekitab Bishopi rõngaid (21.04.2013) Väga hea foto Bishopi rõngast. Autor Peter-Paul Hattinga Verschure Vulkaani atmosfääri paisatud tuha tõttu võib tekkida spetsiifiline optiline nähtus – see on Bishopi rõngas. Selle tekkeks on vaja võrdlemisi suurt aerosooli (suitsu või vulkaanilise tuha) kontsentratsiooni.
Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon (10.02.2013) Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).
Lõunatsüklon (09.02.2013) Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga.
Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)
Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013) Foto: Kristina:) Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu - õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.
Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.
Altocumulus castellanus (07.07.2013)
Antisolaarne punkt (20.06.2013)
Helkivad ööpilved (25.06.2013)
Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)
Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)
Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)
