•  

Talv on vist lõppemas ... (09.03.2018 06:55)

Autor: Jüri Kamenik


Päivi Palts Merivälja muulil. 4.03.2018

Kokkuvõttes võib öelda praeguse talve kohta kahtmoodi:

  • kolmeosaline talv: soe algus, väga meeldiv keskpaik ja liiga külm lõpuosa;
  • erakordselt soe, kuid väga külm talv.

Viimane mõjub kindlasti paradoksaalselt, kuid arvestades juhtunut (Ilmateenistuse uudis „Normist soojem talv rekordilähedaselt külma veebruari lõpuga“), võib nii tõepoolest öelda. Alustada tuleb siiski kaugemalt.
Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega.
Isegi kui lähebki nii, siis on ikkagi mõned sündmused, mis toovad intensiivseid külmalaineid, tuletades kunagisi karme talvi meelde. Üheks selliseks sündmuseks on stratosfääri äkiline soojenemine ehk Berliini fenomen, sest just seal see nähtus 1950ndatel avastati ja esmakordselt kirjeldati. Stratosfääri äkiline soojenemine on seotud polaarpöörise jagunemisega (kaksistumisega), mille tulemuseks on jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks, peatuvad või asenduvad idavooluga. Selle mõjul hakkab tsirkulatsioon (õhuringlus) muutuma ja suureneb (pool)meridionaalse tsirkulatsioonitüübi tõenäosus. Stratosfäärist alguse saanud muutused jõuavad maapinnale mitme päeva kuni paari nädala möödudes, mõjutades kõige rohkem Euroopat.
Loe edasi: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2018/02/9-nadala-ilm-26024032018.html (lõpu poole).

Endine olukord on hakanud taastuma ehk ilm on tasapisi, eriti päeviti, soojemaks muutunud. Siiski oli veel nädala alguses mitmel pool kuni –20 °C. Nii tundub, et –10 °C mõnda aega enam ei tule, veelgi enam: talv suudab ehk vastu pidada vaid 10. märtsini, pärast mida algab kevadtalv ehk lumesulamise aeg.
Laupäeval (10.03.) jääb nõrgenev madalrõhkkond Skandinaavia ja Läänemere kohale ning selle servast jõuab vahetevahel sajuhooge lumena. On jäiteoht! Puhub mõõdukas lõuna- ja kagutuul. Õhutemperatuur on öösel 0...–4, päeval –1...2 °C.
Pühapäeval (11.03.) saab üürikeseks mõjusamaks idapoolse kõrgrõhkkonna serv. Öösel sajab mõnes kohas veel veidi lund, päev on olulise sajuta. Idakaartetuul on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel – 1...–5, päeval 0...2 °C.
Esmaspäeval (12.03.) ulatub idapoolse kõrgrõhkkonna serv veel Eestini, kuid samal ajal avaldab lääne poolt survet madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail püsib ilm sajuta. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, selgineva taeva all võib ka –10 °C lähedale langeda, päeval on –1...2 °C.
Pärast paari soojemat päeva on oodata uuesti talvisemat ilma. Mõned hullud mudelid näitavad koguni üle 10 °C 12. märtsiks https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409?fcstlength=144

Eelmised artiklid:

Rekordiline halo 6. märtsil (08.03.2018) Kõige keerulisem multihalo, mida näinud, sellest enamus ei ole pildi peal (6. märtsil Laagris). 

Talve veel jagub (02.03.2018) Sooja talve väga külma lõpuosa tõi meile stratosfääri äkiline soojenemine (Berliini fenomen) ja sellega seotud polaarpöörise jagunemine. Kahe riigi valgussambad 25. veebruari ööl kell 3 vaadelduna Matsuri külast Setomaal. Rohekas valgus on Petseri kuma, kollane aga Koidula piiripunkt. Foto: Rainer Parijõgi

Piinav pakane – kaua veel!? (28.02.2018) Erakordselt soe, kuid väga külm talv – mis edasi? Ott Tuulberg. Lumi 5. veebruaril 2018 (Ühendkuningriik, Ipswich, Suffolk)

Kas kordub 2005. ja 2006. a märtsipakane? (23.02.2018) Arktiline õhumass on vallutanud Eesti. 21.02.2018 Hommikul näitas termomeeter -18. Vaikne ja päikesepaisteline Saaremaa. Foto: Kalmer Saar

Talv on algamas ... (16.02.2018) Talv on alles algamas. Alatskivil selle talve miinimum –15,9, seevastu Jõgeval –19,7 kell 4:00. Hommik Jänedal. 15.02.2018. Foto: Ain Paloson

Talv võimutseb ega anna alla (09.02.2018) Võrreldes eelmiste aastatega on talv saanud üsna tugeva sõnaõiguse ega näi veel niipea lõppevat.24. veebruariks võib juba ilm olla kevadhõnguline, kuid elame-näeme! 4.02.2018 Jõgevamaa. Foto: Eve Kõrts

Libedus ja teeolud on aktuaalsed (02.02.2018) Ilm muutub talviseks. Kihtpilved. 27/01/2018 Gapis Prantsusmaal. Autori foto

Suurest soojast ja libedusest (26.01.2018) 21.01.2017 Varbla-Foto: Kristian Pikner Cirrus homogenitus - lennukite kondensjäljed Alates 10. jaanuarist jäi õhutemperatuur peaaegu kõikjal alla 0 °C – seega jäi talv üllatavalt kauaks püsima ja lõpuks tekkis ka arvestatav lumikate. Kuid olukord muutus 24. jaanuaril, mil Norra merele jõudis mitmekeskmeline sügav tsüklon (õhurõhk keskmes alla 970 hPa), mis liikus edasi Skandinaavia kohale. See avas tee läänevoolule, kuid tõi selle eel suure tuisu.

Põhja-Ameerika karm talv süveneb veelgi (03.01.2018) Nähtavasti suure amplituudiga Rossby ehk planetaarsed lained on vähemalt põhjapoolkeral tekitanud suuri ilmaanomaaliaid: Niagara juga on jääs, Floridas lumesajud ja sealkandis on ka korralik nor'easter tulemas; seevastu Euroopa lumetormides UKs ja Saksamaal oleme kuulnud, Läämemere regioon ägab kuumalaine ja vihmasadude käes. Uurime tagamaid.

Hilisügis vs. eeltalv (28.10.2017) Eesti läheduses on oodata sügava tsükloni (õhurõhk keskmes alla 980 hPa) tekkimist, mis toob mitmeks päevaks sajuse ilma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla. Vajadusel täpsustame prognoosi! Foto: Peeter Rokk

Orkaan Ophelia järelmats Eestis (18.10.2017) NB! Eestisse jõudis eksootiliste omadustega õhumass, mis põhjustas erakordseid valgusolusid. Sven-Erik Enno kohas nimega Exeter, Devon. 16. oktoober kell 18:38 · Kõige muljetavaldavam, ootamatum ja ähvardavam oli aga punane "marsivalgus", sest troopikast oli see orkaan endasse haaranud suure hulga Sahara kõrbe tolmu, mis siis siin taevast ja päikest värvis.

Orkaan Ophelia ohustab Euroopat!? (14.10.2017) Täiendatud 14. oktoobril! Orkaan Ophelia võib parasvöötmelise tormitsüklonina jõuda Euroopasse.  Ophelia 14. oktoobril (Naval Research Laboratory)

Atlandi ookean on orkaanide kasvulava ehk suur orkaaniülevaade (2017) (20.09.2017) Uuendatud 20. septembril. Viimasel ajal on tohutu tähelepanu all Atlandil tegutsevad orkaanid, eriti USAsse jõudnud Irma. Sestap on paslik natuke rääkida sellest, mida endast kujutavad orkaanid ja mille poolest on eriline 2017. a orkaanihooeg, lisaks soovin anda selgitusi prof Keevalliku ühele kirjutisele. Tänan siinkohal oma konsultanti Ott Tuulbergi!

Vananaistesuvi – oodatud suvejätk (19.09.2017) Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata. Ott Tuulberg. Suvine vahelduva pilvisusega. Felixstowe Seaside, Inglismaa (UK) – 15/09/2017)

18. septembril toob tormi Thomas (2017) (17.09.2017) 18. septembril saabus lõunast torm. See on lõunatsüklon, millele Berliini Vabaülikoolis on nimeks pandud Thomas. Sel hetkel, kui see pilt salvestati: *Tartus pani kõva litaka. * Ossa raisk mis litaka just pani. Ma ehmtasin poolsurnuks. *Korralik pauk ikka oli. *Illus pauk. *Praksub.

5. kategooria orkaan Irma (september 2017) (09.09.2017) Täiendatud! Kui meil siin on idatorm (4. septembril oli idakaartetuul tormine, sest puhangud ulatusid kuni 24 m/s, ja väga tuuline ilm jätkub), siis Atlandil on märatsemas tõeline monstrum: 5. kategooria orkaan Irma.

Südasuvine soojus septembris (2017) (07.09.2017) Eestit "ohustab" leebe südasuvine "kuumus" 10. septembri paiku. Ülevaade. Suviselt soe ilm paistab saabuvat. WeatherOnline prognoos 10. septembriks Eestile.

Öökülmaoht juulis (2017) (06.07.2017) Arktilise õhumassi sissetung tähendab öökülmaohtu, nii et ettevaatust! Janek Pärn. Tere hommikust ja Tere suvi 🙂. Hallane hommik.pakun,et külma oli -2 statiiv jäätus ime kiiresti.0 võ -1 juures poleks see niiruttu toiminud.

Eile, aasta eest, rappis Eestit pikne. Kas täna jälle? (04.07.2017) Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%). 3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Täna, 3 aastat tagasi, sadas mõnel pool paks lumi maha! (17.06.2017) Tänasel soojal, igati suvisel päeval on huvitav ja ehk isegi naljakas meenutada lumesadusid, mis juhtus täpselt kolme aasta eest. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Lumesajud juuni alguses (02.06.2017) 2. juunil määrab ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm tormine ja sajuhoogudega. Loodetuul võib ulatuda 25 m/s. Eesti kohale võib ulatuda -7kraadine isoterm, millega võib oodata kõiki sajufaase. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Laupäevase ilma rikkus lõunatsüklon (29.04.2017) 29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).

Islandil oli eile 19 kraadi sooja (13.02.2017) Islandit tabas 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini.  See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni (kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul) tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi.

Kõrgrõhkkonnast hoolimata on taevas pilves (11.10.2016) Inversioonipilved 11.10.2016 Tallinnas

Jüri Kamenik: "Tuul vaibub, kuid päris kuiva ilma loota ei saa." Video (30.09.2016) Kuula, mida räägib Jüri Kamenik lähipäevade ilmast. Võimalik on isegi äike!

Suvi veel kestab... (10.09.2016) Maret Kents kirjutas: „Vananaiste suvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.“ Margus Vilisoo. 09sept2016 Laagri u 8:30 katsudes pilvi,

Lainelised pilved Tallinna kohal (18.02.2016) Vaade ilm.ee kontori aknast 18.02 kell 12.13 18. veebruaril võis jälgida lühikest aega Tallinna kohal lainelisi pilvi. Mis need on ja kuidas tekivad? Sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks.

Idatsüklonite võidukäik (03.01.2016) Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid.  Marek Karm‎. Halo. Täna Käreveres, Tartumaal kell 10:05. — kohas nimega Männiku, Harjumaa.

Tingimused on soodsad käredaks pakaseks (27.12.2015) Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal ja antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Külm õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Ilm läheb külmaks, kuid lumelootus on väike (26.12.2015) Jõulu täiskuu loojumas tormise mere taha Foto: Jüri Voit Jõulu teise püha ilma määrab veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langeb. Mitmel pool on tekkinud mereefekti rünkpilved, mis võivad õhtu ja öö saabudes anda sademeid.

Tulemas on soojarekordeid (17.12.2015) Näsiniin õitseb detsembris. 13.12.2015, Veskimetsa Foto: Merike Valdlo Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril, kui õhutemperatuur võib tõusta 10...12 °C-ni.  

WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada! (02.10.2015) WMO teatas 2015. a juunis, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul. Seega on igal ühel võimalus oma piltide ja videotega sellesse panustada! Eestis võis lainelis-kaootilisti kihtrünkpilvi (asperitas) erakordselt ilmekal kujul näha 19.04.2009 Põhja-Eestis. Foto: Ave Maria Mõistlik, kasutatud wikis.

Pilved, sademed ja vihmafotovõistlus (01.10.2015) Minu (Jüri Kameniku) valikuid koos lühikese põhjendusega vaata lõpust! Foto: 3.august, 2008; Viiu Härm-Rummo

Kutsume üles teada andma rahest! (24.09.2015) Rahe on suhteliselt haruldane sademeliik, mistõttu kutsume üles teada andma rahest: http://ilm.ee/sisestused/rahe/ või http://web.zone.ee/eav/Rahe.php. Rahe 8.07.2008 Saaremaal Käku külas

Laupäeva hilisõhtul tabas mõnda paika ootamatu raju (20.04.2015) Foto: Martin Kivi 19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse.

Täna, kuus aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi (19.04.2015) Fotod: Jan Lepamaa Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.

Maapüks 29. augustil Tartumaal (01.09.2014)   29. augustil võis Tartumaal näha maapüksi. 

Äikesejaht ja ilmajaamade külastamine 20. augustil (22.08.2014)

Kuidas täna Pirita promenaadil pilved sündisid ja kohe tantsima hakkasid. Video (16.07.2014)   Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).

Juuli on helkivate ööpilvede kõrghooaeg (04.07.2014)   Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam