29. juunil lumetuisk Tromsøs umbes 400 m kõrgusel merepinnast. Suviti, täpsemalt juunis, hakkab lumesadusid Eestis rohkem olema. Autori foto
Viimase, reedese ilmajutu (vaata https://ilm.ee/index.php?51788811) kommentaaridesse, ilmusid rahutud märkused: kuidas nii, et (süda)suvi läbi, sest pööripäev oli kõigest paari nädala eest!?
Selgituseks, et jutt on klimaatilisest suvest. Sel teemal on olnud pikem artikkel eeltalve teemadel, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html.
Reedeses ilmajutus on suve kriteeriume kirjeldatud, aga kordame üle. Suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembelisi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. Seevastu südasuveks peetakse perioodi, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsib valdavalt üle 15 °C. Mõnel jahedamal suvel ja rannikualadel või merel ei pruugigi igal aastal sellist perioodi ollagi. Seega südasuvi tähendab, et ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 15 kraadi pikemat aega järjest. See aeg sai 4. juuliga läbi, kuid kestis täpselt kuu aega ehk periood südasuve määratlemiseks oli piisavalt pikk (paar ööpäeva ei tähenda vastavat aastaaega, aga paar nädalat küll).
Nagu blogi artiklis öeldud, siis klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste. See võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.
Loodus ei järgi kalendris olevaid fikseeritud kuupäevi, et 21. juunil on kevad, aga 22. juunil järsku suvi vms, vaid iga aasta on omamoodi ja suve saabumisaeg võib varieeruda märkimisväärselt. Kogumikus "Eesti kliima minevikus ja tänapäeval" on näiteks kirjas: "Erakordselt vara – juba 25. aprillil – saabus suvi Kagu-Eestis 1993. aastal. Siis jõudsid suvised ilmad kohale juba aprillis ja kestsid maikuu keskpaigani. Sellele järgnes jahedam aeg juuni keskpaigani. Kuna Lõuna-Eestis ületas varasem soojem periood hilisema jahedama, siis tuligi suve alguseks märkida varasem kuupäev. Mujal Eestis (muudetud kirjapilt) osutus aga hilisem jahedam periood võimsamaks ning seal algas klimaatiline suvi hoopis jaanipäeva paiku. See näide toob välja klimaatiliste aastaaegade määramise negatiivse omaduse, mispuhul mõnede ilmastikuolude dünaamika korral suhteliselt väikese kvantitatiivse erinevuse tõttu tekib suur kvalitatiivne erinevus.
Suve saabumise kõige hilisemad kuupäevad jäävad Eesti läänerannikul juulikuusse. Kõige hilisem kuupäev – 9. juuli – on saadud 1982. aastal Ristnas, Sõrves ja Vilsandil. /---/ Uuritava 45 aasta jooksul (1966–2010) on täheldatud kõige pikemat suve Võrus 1975. aastal. Üle 130 päeva pikk suvi oli mõnes jaamas veel 2002. ja 2010. aastal. Kõige lühem suvi oli 1987. aastal Väike-Maarjas, kestes vaid 36 päeva."
Seega tasub tähele panna, mis toimub looduses. Ei saa lähtuda ainult sellest, et kalendris on mingid fikseeritud kuupäevad, sest loodus toimetab omasoodu, mitte ei pea kramplikult kinni konkreetsetest kuupäevadest.
Varasuvele järgneb tavaliselt südasuvi ja sellele omakorda hilissuvi. Aeg on ilma poolest tõepoolest hilissuvine: on sajune, jahe ja tuuline. Isegi öökülmaoht on uuel nädalal olemas.
Täna (6.07.) liigub madalrõhkkond Eesti looderannikult kagusse. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, üksikutes kohtades võib olla äikest. Puhub loode- ja läänetuul 4–10, läänerannikul ennelõunal puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 14...19 °C, kus päikeselisem, võib 21 kraadi ära tulla, aga sajupilvede all piirdub vaid 10 kraadiga.
Enam kui 20-kraadist õhutemperatuuri pole oodata ei homme ega järgmisel nädalal. Äkki juuli lõpus või augustis? Kes külastavad turvasmuldi (teevad rabamatku vms, st satuvad ööbima turvasmuldadele), arvestagu alates 11. juulist nõrga öökülmaohuga.
Südasuvist (mis mõttes, eksole) öökülma on Eestis olnud näiteks 2008. aastal ja mõnel korral hiljemgi: suvalisel juulihommikul ärgates avastatakse, et muru hallast valge ja panges (ämbris) jääkirme veel (mitte ajalise suhte mõttes, et tegevus või olukord kestab või kestis, mõnikord vihjates, et see on või oli lõpule jõudmas, peab või pidi lõppema või oleks võinud olla juba lõppenud; üha, jätkuvalt; alles, vaid hoopis vee ehk vastava keskkonna peal). Seega, elame-näeme!
Südasuvi sai läbi. Mis edasi? (05.07.2019) Südasuvi on läbi saanud ja arvestama peab jaheda ja üsna sajuse hilissuvise ilmaga. Kas üldse on lootust mõneks südasuviselt soojaks päevaks? Pärast päikeseloojangut 23. juunil. Südasuvi on läbi saanud. Nõme, kas pole või mida teie arvate? Jaanus Leuska foto
Südasuve pidurdusteekond oodatust pikem (28.06.2019) 4. juunil alanud südasuvi küll kestab, kuid selle pidurdusteekond osutus oodatust pikemaks. Õnneks paar sooja päeva ees! Südasuvi 27. juunil Keilas. Martin Niglase foto
Suvi tõmbab pidurit (21.06.2019) Alates 4. juunist on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud üle 15 °C, mis viitab südasuvele. See jätkub veel mõned päevad, kuid uus nädal pöörab uue lehekülje ilmapäevikus. 30-kraadine palavus 20. juunil Laagris jääb ilmselt pikemaks ajaks mälestuseks. Autori foto
Südasuvi (14.06.2019) Järgmisteks päevadeks jääme väheaktiivses rõhuvööndisse ja aeg-ajalt areneb siin-seal üksikuid hoovihma pilvi. Ilm püsib südasuviselt soe. Jaanus Leuska: sammas 10. juunil Lasnamäel
Tappev kuumus (07.06.2019) Oleme jõudnud talumatu leitsaku haripunkti. Täna tõuseb õhutemperatuur veel mitu kraadi üle 30 kraadi, kui päikest jagub, kuid edaspidi on jahedam. 6. juunil leidis oma tee Pirita randa tuhandeid inimesi ja talumatu leitsak niitis inimesi nagu muda otse vette.
Värskendavast jahedusest leitsakusse (01.06.2019) Kuumus naaseb taas, kuid enne seda (3. juunini) jahe, ajuti sajune-tuuline ilm. Nn hea ilma ehk lamedad rünkpilved 30. mail Laagris.
Südasuvi läbi: kevadisel lainel (25.05.2019) Eilsega (23.05.) "sai südasuvi läbi": põhjarannikul oli sooja üksnes 10...15 kraadi (päev varem kuni 26 °C), Saaremaal ja lõunamaakondades veel 22...26 °C, kuid ööga jõudis jahedus ka sinna. Soojapiir jääb tõenäoliselt pikemaks ajaks kõikjal alla 20 kraadi, kuid elame-näeme! Võimsad rünkpilved äikese eel Tartu mnt.-l Kärevere lähistel. Jaanus Leuska foto
Südasuvisel lainel (17.05.2019) Suvine soojus on kohal, aga kui kauaks? 15. mail Tallinna vanalinnas. Jaanus Leuska foto
Tavapärane, seejärel jahedapoolne maiilm (11.05.2019) Ilm on sajune ja jahe, uuel nädalal kuiv, kuid endiselt jahe. 11. mai ilmakaart. Näha on erinevate omadustega õhumasside mõju õhutemperatuurile. FMI
Mai on jahe, aga vaikselt siiski soojeneb (03.05.2019) Täna (3.05.) suundub rekordiline tsüklon lumesaju ja tuisuga Karjala poole ja selle servas päeval on sajuhooge peamiselt lumena. /---/ Rekordiliselt madal õhurõhk 2.05.2019 (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
Mai tervitab lume ja külmaga! (01.05.2019) Eesti suunas liigub kiiresti süvenev tsüklon, mis tõi järsu ilmamuutuse. See toob esialgu tugevat vihma, hiljem muutub ilm tormiseks, võib sadada lund ja tuisata (sarnasus 1999. a). Tarmo Hermann. Foto täna [10.05.2017] õhtul möllanud lumesajust.
Äikese jälgimise ja seletuste abilehekülg (27.04.2019) Foto: Sten Lauba 28. aprillil on äikesevõimalus. Ilm.ee menüüpunkti "ilmateave" alt leiab ka abilehekülje ilm.ee/pikne äikese jälgimiseks. Sellel leheküljel on kaks osa: esimeses osas on andmed ja prognoosid, mis pakuvad esmast huvi, teises aga täiendavad selgitused, mida üks või teine nähtus endast kujutab või mõiste tähendab.
Arulagedalt tormav kevad tõmbab peatselt pidureid (26.04.2019) Kevad on praeguseks tormanud sellise kiirusega, et anna kannatust: juba on puud-põõsad roheliseks muutumas, mis peaks juhtuma alles 6. mai paiku, mõnel pool on juba ööbik kohal jne. Kas mai võtab meid vastu lumesaju ja tuisuga? Pole veel selge, kui elame-näeme! "Absurdselt" soe aprilliöö. Kohalik aeg: 0:15. Allikas ja autor: Tanilsoo / Ilmateenistus.
24. aprillil 2000. aastal mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi! (24.04.2019) 24. aprillil 2000. aastal mõõdeti aprilli kuumarekord. Kõige soojem oli siis Kundas (27,6), aga ka mujal ühtlaselt 26-27 kraadi. Tallinnas mõõdeti sel päeval maksimumiks 27,2°C ja Tartus 27,3°C.
Peadpööritav kevad (19.04.2019) Esialgu külm, kuid ajaga soojenenud antitsüklon tõi pärast 10. aprilli kevadise ilma. Täna (19.04.) on antitsüklon Oslo lähistel ja selle idaserv katab Läänemere regiooni. Õhutemperatuur on 13...17, meretuulega rannikul kuni 10 °C.
Talvine aeg on läbi ja ilm muutub kevadisemaks (12.04.2019) Ilm läheb soojemaks ja paistab, et jagub ka päikest, kuid elame-näeme! 10. aprilliks tuli lumi maha ja jäi järgmise päevani. Edaspidi on ilm kevadisem. Laagris. Autori foto
Äikese jälgimise ja seletuste abilehekülg. Pikne (09.04.2019)
Ideaalsed kevadilmad saavad otsa (06.04.2019) Kogu nädala valitsenud ideaalsed kevadilmad päikese ja kuni 15-kraadise soojaga saavad nüüd otsa, et teed anda külmale ja lumele. Nn liigtäiuslik kevadilm on andmas otsad... 15-kraadine õhutemperatuur 6. aprillil Laagris. Autori foto
Ülemeelik kevad võtab hoogu pisut maha (29.03.2019) Sellist pillavat soojust kauemaks ei jätku ja nii taastub tavapärasem temperatuur. 28. märtsil oli Rootsis ja Norra juba varasuviselt kuni 17 kraadi sooja.
Kevade võidukäik (22.03.2019) Kevad ei anna enam alla: see üha süveneb. Siiski rekordsooja ega suvepalavust pole veel niipea loota. Padukevadine ilm 17. märtsil "Vana-Narvas". Näha on rikkalikke korstnapilvi. Jaanus Leuska foto
Talv sai läbi (18.03.2019) Kuigi talv on läbi saanud, ei tähenda, et enam lund ei saja või et ei tule talviseid perioode. Elame-näeme! Äike 18. märtsil Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/).
Talumatult talvine märts!? (09.03.2019) Märtsikuu ilm tuleb muutlik. Sageli sajab nii lund kui vihma. Päeviti tõuseb kraadiklaasi näit enamasti üle nulli, kuid mõnel päeval jäävad miinuskraadid ka päeval püsima. 5.03. öö jooksul olevat Osmussaarel akumuleerunud ligi 40 cm lund. Sadu jätkus ka hommikul. Raport: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2452228548144193&set=a.850781224955608&type=3&theater
Õõnes ja talvine märts (01.03.2019) Videvikukiired 28.02.2019 Kiievi kohal – kevadine, aga ajutine päev. Jaanus Leuska foto
Talve viimane punnitus (22.02.2019) Praegune külm hoiab kevade tulekut pisut tagasi, kuid paistab, et mitte kuigi palju. Jugavoolu-kiudpilved 21.02. Laagri kohal: vägivaldsed protsessid tropopausi lähedal.
Ettevaatust, ekstreemselt soe ilm! (16.02.2019)
Kevad pressib peale (15.02.2019) Kevadnoodid võimenduvad, omandades maksimaalseid väärtusi laupäeval. Aga ka pärast seda on pisikeste külmadega soe edasi kestmas. 12. veebruari talvemaagika Laagris, jäädes ilmselt pikaks viimaseks.
Ilm on kevadtalvine, kuid lumi veel püsib (10.02.2019) Korraks ilm jaheneb, kuid üldjoontes püsib väga soe. Lumi enamasti sulada veel ei jõua. Tartu madaroni ilm on ka saadaval! Lumine maastik külmenenud 6. veebruari õhtul Paia ristis. Jaanus Leuska foto
Ilm on soe, kuid lumi täielikult ei sula (08.02.2019) Järgmistel päevadel olulisi muutusi oodata pole. Jooksvat ilmaprognoosi saab pikema aja peale vaadata https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tartu_estonia_588335, kuid täpsustusi tehakse vajadusel ka siin. Korstnapilved kiiresti selginenud ja külmenenud 6. veebruari õhtul Imaveres. Jaanus Leuska foto
Kuuhalode aeg (05.02.2019) Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on? Tutvustan seda päikese- või kuupaisteliste ilmadega seotud huvitavat nähtust põgusalt siin.
Muutlik ja soe, kuid lumi jääb püsima (01.02.2019) Soe ja niiske, kuid lumi arvatavasti siiski päris ära ei kao. Elame-näeme! Talv on olnud senimaani muutlik, kuid lund siiski jätkub. Praegu valitseb südatalv ja vastavad olud püsivad, kuid paistab soojenevat, isegi sulailma. Lisandub lund. 29. jaanuaril Laagris ...
Tõsine talv (25.01.2019) Talv veel alla ei anna, aga elame-näeme! Jaanus Leuska. Suur külm on haaranud ka Gapi piirkonna ehk Kõrg-Alpid Prantsusmaa kaguosas (24. jaanuaril).
Stabiliseeruv talv (19.01.2019) Siiski näib, et ilm läheb külmemaks ja talv suudab end kehtestada kindlamalt. Kairo Kiitsak. Simunas 2.01.2019 õhtusel ajal, kui tuiskas vägevalt.
Pehme ja stabiilne talv (11.01.2019) Mis juhtub, kas haarab külm, soe või jääb pehme talveilm? Universumi seaduspärasused on mitmekesised, kuid näib, et ilmarindel muutusteta. Talumatu märja lume tuisk 9.01.2005. Piia Posti foto
Heitlik ilmastik (04.01.2019) 25. detsembrist algas heitliku ilmastiku periood. Selles osas pole muutusi oodata ka järgmistel nädalatel. Torm 12.01.2017 varahommikul Rootsi kruiisil teel Tallinnasse. Jaanus Leuska foto
Muutlik ja pehme talv (28.12.2018) Ilm on muutlik, kuid soe. Sademeid tuleb vihmast lumeni, kuid vastu aastavahetust muutub ilm siiski külmemaks ja lumisemaks. Udune ja sompus ilm 27. detsembril Laagris.
Jätkuvalt talvisel lainel, kuigi tuleb muutlik ilmastik (21.12.2018) November lõppes ja detsember algas talviselt, kuid siis läks tunduvalt soojemaks ja lumi sulas. Uuesti taastus talvine ilmastik pärast 10. detsembrit ja on püsinud tänaseni. Praegu on õige aeg rääkida pühadeilmast. Jaanus Leuska. Varatalvine vaade Tallinna Teletornist. Sel päeval, 8.11.2016, oli õhutemperatuur keskmiselt –5,5 °C, mis sarnaneb praegusega.
Tasapisi talvisel lainel (14.12.2018) Ilm muutub talvisemaks, aga suuremat lund veel ei paista. Kairo Kiitsak. Eeltalve ja talve võitlus ...
Eeltalvisel lainel (07.12.2018) Kahjuks pole edasises ilmas muutusi oodata: madalrõhkkond jääb Läänemere kohale ja selle servas sajab vahetevahel märga lund ja vihma, idapoolsetes maakondades ka lund. Andres Tuzberg. Kiilasjää ja padulibedus 6. detsembri õhtul Vasalemmas.
Märkamatult talvesse (30.11.2018) Üldiselt on juba olnud (eel)talvine aeg, sest natuke on sadanud lund, kuid mis olulisem – õhutemperatuur on kagunurgas juba paar nädalat püsinud valdavalt alla 0 °C. Kas tõesti on alanud talv? Katrin Tarand. Lumi Sakus 26.11.2018
Rahulik ja põuane hilissügis (23.11.2018) Rahulik ja võrdlemisi põuane hilissügis jätkub. Kuigi pole enam nii pillavalt soe nagu nädala eest, on siiski õhutemperatuur enamasti –1...5 °C. Kairo Kiitsak. Varakult talve ootel. Pilt on jäädvustatud Simunas 24.02.2018