•  

Kevad murdis läbi (06.03.2020 07:37)

Autor: Jüri Kamenik


Kevad 5.03. Veskimöldres

Klimaatiliseks talveks kuulutati lõpuks 26.–29. veebruar, vt lähemalt https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=d05b77776fb947afbedcb973b7dd995b. Pikemalt loe kommentaari selle kohta ilmajutu lõpust. 

Nädala eest mahasadanud tohutu lumi (Kesk-Eestis ulatus lumikatte paksus isegi üle 30 cm, lõuna pool aga nt Võrumaa Holstas, kus nädala eest mõõdeti 32 cm lund) on nüüdseks sulanud, ainult metsa all, lumekuhjades ja veel mõnes kohas jätkub sulavat lund. Kuigi ilm on väga soe, suurt kuumust ega soojarekordeid oodata esialgu pole. Seevastu on ilmastik sügiseselt tormine ja sajune, sest intensiivseid tsükloneid jätkub nii lõunast kui läänest, paugutades väga agressiivselt Läänemere idarannikulegi.

Täna (6.03.2020) kaugeneb madalrõhkkond Põhjalahelt põhja, seejärel saabub lõuna poolt Läänemerele kõrgrõhuhari. Niisiis on muutliku pilvisusega ilm, hommikupoolikul sajab üksikutes kohtades veidi vihma. Puhub valdavalt lõunakaartetuul 2–8, põhjarannikul hommikupoolikul edela- ja läänetuul puhanguti 11 m/s. Õhutemperatuur on 4...9 °C.
Homme (7.03.) liigub Poola kohalt Läänemere lõunarannikule uus madalrõhkkond ja niuksunaator põhjaservaga üle Baltimaade. Hommikul läheneb sadu Eesti lõunapiirile ja laienaator edasi põhja poole; õhtupoolikul sajab vihma. Tuul on idakaartest ja muutub veidi tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel –2...2, saarte rannikul kuni 4, päeval 1...6 °C.
Edasine ilm on sarnane kolmapäevaga (11.03.), kui aktiivne madalrõhkkond liigub üle Oslo Põhjalahe poole ja selle metsik surve Läänemere ümbrusele jätkub. Tuul puhub öösel kagust, päeval järk-järgult lõunast ja edelast ning võib väga tugev olla. Vahetevahel sajab vihma, kohati tugevalt. Õhutemperatuur on öösel 1...5, päeval 3...8 °C.

***

Kommentaar talve ja selle määramise kohta. Selle aluseks on pikima lumikattega periood külmal poolaastal. Alternatiiv: pikim külmailmade periood (lumega või ilma), sel juhul kandideeriks talvele ka veebruari esimene nädal. Sellist talve aastaajana määramist on tugevasti kritiseeritud, sest kasutuseloleva aastaaegade määramise metoodika näeb tingimata ette talve aastaajana määramist, isegi kui see kestab vaid 1 päev või miks ka mitte, 40 minutit (mõnel ekstreemsel aastal võibki tulevikus ehk näha, et lumikatet ei moodustu, ja kui lund sajab, siis sulab see kohe).
Arvukad arutelud näitavad, et parem oleks loobuda aastaaegade määramise metoodikas nõudest määrata igal juhul talv, kestku see vaid päev või 40 min vms (aluseks lumikatte pikim esinemine) ja lubada võimalust, et mõnel aastal jääb talv aastaajana vahele (paaripäevaseid lumiseid perioode tuleb ju ette ka sügisel ja kevadel).
Lisaks on vajadus muuta talve määratlust, milleks on kaks võimalust: talv aastaajana määratletakse siis, kui esineb vähemalt üks 10- (või 15-päevane) ehk püsiva lumikattega periood, selle puudumisel loetakse talv vahelejäänuks. Siin märkuseks, et praegu kasutuselolevat püsiva lumikatte määratlust ["Püsivaks loetakse sellist lumikatet, mis esineb vaheaegadeta terve talve jooksul või kui tema esinemise ajal igas 30-päevases ajavahemikus vaheaeg ei ületa 3 päeva (3 järjestikust päeva või üksikud päevad")] selles uuendatud metoodikas kasutada ei saa, sest see peab arvestama muutuvat (merelisemat) kliimat.
Teine ja ilmselt parem variant oleks praegu kasutuselolevad aastaajad eeltalv ja kevadtalv ühendada talveks ning minna üle temperatuurirežiimipõhisele määratlusele. Sel juhul määratletaks talvena pikimat külmailmade domineerimise perioodi (kui pikka, selle peaks vastav kliima töögrupp kokku leppima), sel juhul jääksid segadused lume ümber ära ja üksikud lumesajuga päevad kuuluksid sügisesse või kevadesse. Temperatuurirežiimile üleminek lihtsustaks tunduvalt aastaaegade määramist, muudaks selle selgemaks, vähendaks subjektiivsust ja segadust (vastuolusid). Lisaks tähendaks see ühtsel alusel olevat aastaaegade määramise metoodikat, sest kui teiste aastaaegade puhul on määramise aluseks temperatuurirežiim (vt http://aiandus.ee/art_loe.php?id=30), siis talve puhul on juurde võetud lumikatte esinemine. Ruumipuudusel siin pikemalt peatuda sel teemal ei saa.
Veel on tarvis õiendada keelekasutuse küsimus. Eelmine reedene ilmateade põhjustas elavat tagasisidet. Suurem osa tagasisidest osutus meeldivaks (kui sinna alla lugeda ka arvamused, et värskendavalt huvitav, inspireeriv, põnev jne), mõned üksikud arvamused väljendasid segadust, kuid need selgitati. Selline tagasiside julgustab Eksperimendiga jätkama, sest mõne keeleinimesega arutades vastuolusid ei leitud. Küll aga väljendati muret, miks ilmateadetes kasutatakse arvuvahemike väljendamisel kahte või koguni ühte punkti – ilmselt on põhjuseks tähemärkide arvu kokkuhoidmine.

Eelmised artiklid:

Talvine episood varakevadel (28.02.2020) Talv õrritab vaid hetkeks, et siis tuisates minema lõhkuda. Uus nädal toob kevade.

Varakevad pidurdab? (21.02.2020) Säravalt kevadine Männi park 20.02.

Võidutsev kevad (14.02.2020) Juba nädala eest õitses ja kasvas jaapani pargis kõik täie jõuga ja see jätkub.

Kevad murrab läbi (07.02.2020) Päev tuleb veel üsna päikeseline ja karge, ent edaspidi ilm muutub ja kevad pressib üha jõulisemalt peale. Kevadiselt päikeseline ilm 6.02. Laagris

Karguse katserada (31.01.2020) Näsiniinel avanes üha rohkem õisi. Jõgeval 27.01.2020. Pildistas Vello Keppart.

Priiskav soojus võidutseb (24.01.2020) Suure tõenäosusega lund ei ole. Kevad on arvutuste kohaselt ebatavaliselt soe. Rämetab (st uskumatult võimas)! Nii padune udu. Eesti siiski udust rahu nautida ei saa. Bremen

Vett ja vilet (17.01.2020) Saame jätkuvalt vett ja vilet. Kõik talvekuud on NOAA arvutanud peaaegu rekordsoojadeks. Erandiks pole ka veebruar (https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html)

Lõputu soojus ei anna asu (10.01.2020) Ülemäärane soojus ei anna asu. Vihma küll sajab, on niiske, vahel udune või tormine, kuid lund ei tule. Vihma, vett ja vilet, kuid üürikeseks ka rahu, udu ja kuupaistet. 10.01. öösel Laagris, kui nähtavus kadus jäägitult.

Jälle 2007/08 talv? (03.01.2020) Soojus ja atlantiline ilmastik võidutseb: lund ja külma pole üldse või vaid üürikeseks. Praegu Matsalus (!?): šaakal. Foto: Arun Raghuraman/Flickr (allikas: http://www.ejs.ee/eestis-tavatu-kuid-kasulik-vaikeuluk-saakal/).

Ilmarindel muutusteta (27.12.2019) Õhk on soe, ehkki tasapisi nädala lõpuni ilm külmeneb, uus aga toob võimsa soojapahvaku. Ootamatu lumi 26.12. Laagris

Pühadeilm on jätkuvalt soe (25.12.2019) Soojus ja sügisnäoline ilmastik võidutseb. Sel korral ei meenuta ilm millegagi talve ja näib, et muutust ei too ka lähiaeg. Harva leidub ka värviküllaseid päikeseloojanguid. Laagris

Vänge hilissügis / eeltalv (13.12.2019) Vähemalt jõuludeni pole ette näha talvist ilma, märga lund võib sadada, aga suure tõenäosusega ei jää see maha, ja miinuskraadegi on vaid selgema vaiksema ilmaga. Taas sügisene maastik: roheline oras, raagus mets ja hall taevas. Pildistas Vello Keppart (allikas: https://www.looduskalender.ee/n/node/4057)

Võidutsev hilissügis (06.12.2019) Mõneks päevaks maa valgemaks teinud lumest on saanud kauge mälestus. Tuleb rinda pista tormituulte, vihma ja soojusega. Janek Pärn. Pärlmutterpilved Simunast (1.12.).

Hilissügis heitleb eeltalvega (29.11.2019) Tugevama tuulega on kõrgustes olev soe jõudnud maapinna lähedale, aga temperatuuri tõstab ka lisanduv soe, mis ei jää siiski püsima. Taifuun Kammuri (Tisoy) 29.11., mis on tugevnemas ja ähvardab uue nädala alguses Filipiine.

Kagutav ehk kagu-ilm (22.11.2019) Tõepoolest, letargiline hilissügis on jäänud venima.  Kuigi manner on talvisel poolaastal külm tugeva jahtumise tõttu (kagutuul peaks ilma külma hoidma), on seekord soojuse juurdevool niivõrd priiskav olnud, et on suutnud jahtumise üle trumbata. See siiski nii ei jää, vaid ilma selginemisel on kohe ka miinuskraadid, tee mis tahad. Venemaa avarustes märatseb ülivõimas antitsüklon (DWD).

Letargilise hilissügise võidukäik (15.11.2019) Ebatavaliselt soe ilm jätkub. Lund pole silmapiiril näha. Dramaatiline sügispäevik rekordiliselt soojal 14.11. õhtul Laagris.

Tagasi hilissügisesse (08.11.2019) Lumega jätame mõneks ajaks hüvasti. On soe ja niiske, nagu novembrile vahel tavaks. 10. novembril on oodata väga sooja ilma, ehk ka päevarekordeid (WeatherOnline).

Soojapahvak enne talve (01.11.2019) Läheb soojemaks, nädala pärast on küll jahedam, aga talve ei paista veel kuskilt. Lõkendav päikesetõus 31.10. Laagris. Öeldakse, et punetav päikesetõus toob tormi – siiski mitte alati, pigem lihtsalt halba ilma, kui sedagi.

Sügis annab teed hilissügisele (25.10.2019) On viimased soojad, kuid tormised päevad. Paistab, et sügis asendub hilissügisega. Tasub mõelda rehvivahetusele! Rõhuvad kihtrünkpilved 24.10. Laagri aleviku kohal.

Mahe sügis (18.10.2019) Septembri ja kuu alguse öökülmad ja kohatised lumesajud ehmatasid mõned inimesed päris ära. Vastutasuks karastuse eest võime nüüd nautida sooja, kuid väga niisket sügisilma. Rapla 17.10. hilisõhtul (https://ilm.ee/rapla/).

Läheb soojemaks (11.10.2019) Kuigi on pilves ja sajune, läheb ilm soojemaks. Vananaistesuve, nagu mullu, sel korral oodata pole! Kristjan Kõluvere. Rahe ulpimas hüpassaare rabajärve pinnal

Laskumine hilissügisesse (04.10.2019) Kuni tänaseni on olnud ilm mõõdukalt soe, aga siiski sügisene. Nüüdsest see muutub, sest läheb oluliselt jahedamaks. Rünksajupilv ja kuldne tormine sügis Antslas, Võrumaal 02.10. kella 12 paiku. Pille Rikas foto

Mõõdukalt soe ja sajune (28.09.2019) Jahedad ja sajuta ilmad saavad mõneks ajaks läbi. Päikeseline ilm saab otsa. Möllav ookean 26.09. (https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2).

Vananaistesuvi on küsimärgi all (20.09.2019) Selline on 14 päeva ilm. Pöörake tähelepanu veapiiridele, prognoosi usaldusvääsusele ja sajuhulkadele!

Suvi läks paugatades katki (13.09.2019) Oleme vääramatult sügisesse teel. Juba sel nädalal ähvardab esimestest kohtades sügis alata. Võimsad rünkpilved 12.09. Kose-Risti lähedal. Eero Hermanni foto

Jälle südasuvisele lainele ... (06.09.2019) 10.09. prognoos on südasuviselt palav

Ülemeelik suvi paugutab ... (31.08.2019) Kuigi päev tuleb eelnenust jahedam, ei anna ülemeelik kuumus alla ja leitsak trügib tagasi. 1.  septembri prognoos. Tõenäoliselt siiski kõigi aegade septembri kuumarekordit ei tule, kuid aktustel võiks arvestada ülemäärase soojusega (WeatherOnline).

Südasuvine leitsak saab võimaluse (23.08.2019) Südasuvine palavus saab järjekordse viimase võimaluse. Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) mudel näitab 30. augustiks ilma nagu praepannil: kuni 29-kraadine leitsak lõõskavkuumas päikesepaistes.

Südasuvi saab viimase võimaluse (16.08.2019) Alates tänasest on paariks päevaks sadusid vähem ja kuiva rohkem, nii et lõunakaartest lisanduva soojaga võib ilm päeval olla südasuviselt soe: pole välistatud, et nädala lõpuks võib  isegi 25 kraadi tulla. Põrgulik vihm Laagris, kuid mitte käesoleval aastal.

Sajune august (09.08.2019) Ainus üle Eesti soojem ja kuivem päev on laupäev, kui võib kogu päeva kuiva pidada ja õhutemperatuur kerkib koguni 25 °C lähedale, kus päikest rohkem. Erakordne udu vastu 8. augusti ööd Laagris.

Hilissuve ja südasuve võitlus (03.08.2019) Läheb soojemaks, kuid ka niiskemaks. Enne seda tuleb mõned päevad jahedust taluda. Mitu päeva on taevas valkjas ja pruunikas püsinud. 3.08. Laagris

Talumatu südasuvi (27.07.2019) Ehkki umbes 14 päeva eest taastus südasuvine ilm, ei tundu see uus periood olevat piisavalt pikk, et kuu alguse jahedat ilmastikku arvata südasuve katkestusena. Kuid see nädal on veel "tapvalt soe". Meelika Härm. Rocca al Mare Kooli juurest 12:30 (23.07.2019) – ideaalne flammagenitus.

Tõus südasuvesse (19.07.2019) Ebatavaliselt vilu ja küllaltki vihmane ilm on nüüd läbi saanud. Pärast 24. juulit tuleb rinda pista ebatavalise kuumusega: päevakorda kerkib 25...32-kraadine õhutemperatuur, mis on meenutus juunist. 17. juuli öösel märatsesid helkivad ööpilved ehk polaarmesokad. Tallinn, Jaanus Leuska foto (pildistatud nutikella ehk silvamobiiliga).

Vähikäigul hilissuvi (12.07.2019) Umbes nädala pärast (või jooksul) taastub suvele vääriline ööpäeva keskmine, õhutemperatuur, mis äkki ulatub vähemalt kohati isegi südasuve tasemeni – elame-näeme! Nn õitsev oaas 11. juulil rämekaldres ehk Veskimöldres üliväga Tallinna lähedal. Autori foto

Segadused aastaaegadega (06.07.2019) Reedese ilmajutu (vaata https://ilm.ee/?517888) kommentaaridesse ilmusid rahutud märkused: kuidas nii, et suvi läbi, sest pööripäev oli kõigest paari nädala eest!? Selgitame olukorda. 29. juunil lumetuisk Tromsøs umbes 400 m kõrgusel merepinnast. Suviti, täpsemalt juunis, hakkab lumesadusid Eestis rohkem olema. Autori foto

Südasuvi sai läbi. Mis edasi? (05.07.2019) Südasuvi on läbi saanud ja arvestama peab jaheda ja üsna sajuse hilissuvise ilmaga. Kas üldse on lootust mõneks südasuviselt soojaks päevaks? Pärast päikeseloojangut 23. juunil. Südasuvi on läbi saanud. Nõme, kas pole või mida teie arvate? Jaanus Leuska foto

Südasuve pidurdusteekond oodatust pikem (28.06.2019) 4. juunil alanud südasuvi küll kestab, kuid selle pidurdusteekond osutus oodatust pikemaks. Õnneks paar sooja päeva ees! Südasuvi 27. juunil Keilas. Martin Niglase foto

Suvi tõmbab pidurit (21.06.2019) Alates 4. juunist on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud üle 15 °C, mis viitab südasuvele. See jätkub veel mõned päevad, kuid uus nädal pöörab uue lehekülje ilmapäevikus. 30-kraadine palavus 20. juunil Laagris jääb ilmselt pikemaks ajaks mälestuseks. Autori foto

Südasuvi (14.06.2019) Järgmisteks päevadeks jääme väheaktiivses rõhuvööndisse ja aeg-ajalt areneb siin-seal üksikuid hoovihma pilvi. Ilm püsib südasuviselt soe. Jaanus Leuska: sammas 10. juunil Lasnamäel

Tappev kuumus (07.06.2019) Oleme jõudnud talumatu leitsaku haripunkti. Täna tõuseb õhutemperatuur veel mitu kraadi üle 30 kraadi, kui päikest jagub, kuid edaspidi on jahedam. 6. juunil leidis oma tee Pirita randa tuhandeid inimesi ja talumatu leitsak niitis inimesi nagu muda otse vette.


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam