Sünoptik Ele Pedassaar ja Kairo Kiitsak tordil oleva ilmakaardi järgi ilma ennustamas ilmahuviliste kokkutulekul 1. augustil Sillaotsa talumuuseumis
3. augustist alustab Keskkonnaagentuuri ilmateenistuses tööd siiani edukalt hobi korras ilmateemadega tegelenud Kairo Kiitsak. Esialgu sünoptiku ametit õppima hakkav Kiitsak hakkab muuhulgas tegelema inimestele ilmastikunähtuste selgitamise ja ilmateenistuse sotsiaalmeedia sisustamise ja toimetamisega.
Tänane pühapäev on puhkepäeva vääriline. Eesti kohal on kõrgrõhuala ning hoiab pilvede arengu tagasihoidlikuna. Mõni üksik pilv võib ka veidi vihma poetada, aga tõenäosus selleks jääb 50% piirile.
Sillaotsa talumuuseumi kaart. Joonistas Anne Aaspõllu
Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate üheteistkümnes kokkutulek toimub laupäeval, 1. augustil Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal. Läbivaks teemaks on ilm ja kliima - seotud andmed, nähtused mõjud ja muutused.
Kuigi veetemperatuur on soojenenud Eesti randades praeguseks kõikjal üle 20°C, on sarnane ilm olnud soodne kasvulava ka mürgiste sinivetikate vohamisele.
Laupäevane tormituul on mõjutanud ka merd ning häirinud sealset floorat: tulemuseks vee kehv läbipaistvus. Selle tunnistuseks on täna keskpäeval tehtud satelliidifoto, kus on hästi näha lahtede ümber rohkelt vetikaid. Pärnu ranna vee on torm lausa sogaseks muutnud.
Järgnev info on kõigile, kelle plaanid homme (11.07) neid õue viivad!
Laupäeval jõuab Läänemere õhuruumi madalrõhkkond, mille kaugeks eelkäijaks oli troopiline tsüklon „Edouard“. Troopilise orkaani ägeduse on see keeris ammu minetanud. Kuid Euroopa 50-ndailt laiustelt kaasatoodud soe võib siinse jahedusega kokku puutudes anda madalrõhkkonnale jõulist energiat ja kiire ägenemise kaasa tuua.
Euroopa satelliit (EUMETSAT) on püüdnud kinni Edouardi viimased tunnid 7.07 öösel. Päeval muutus pööris tavaliseks madalrõhkkonnaks ning täna (8.07) kallab see Briti saarte kohal juba vihma.
Neljapäeval (2.07) kannab Skandinaavia kohalt kirde suunas liikuv väike madalrõhkkond üle Eesti vihmahooge ning mõnest pilvest sähvib ka äike. Edela- ja lõunatuul on mõõdukas ning üle Eesti levib veidi soojem õhumass. Päevamaksimumid tõusevad 20°C ümbrusesse.
Juuni viimastel päevadel (29.-30.06) asendub Eesti kohal olev troopiline palavus mõõduka soojaga. Kontrastide kohtumine põhjustab kiiresti ja kõrgele arenevaid äikesepilvi, millega kaasnevad intensiivsed sajuhood, tugevad tuulepuhangud ning rahe.
Foto: Peeter Rokk
Jaanilaupäeval mattis kuumalaine Eestimaa. Ametlikult. Nimelt on esimest aastat selle ilmailmingu kriteeriumiks maksimaalse õhutemperatuuri püsimine üle +27 °C kolme ja enama päeva jooksul või ööpäeva keskmise õhutemperatuuri esinemine +20 °C kolme ja enama ööpäeva vältel. Eriti ohtlik on siinseile elanikele olukord, kui need näitajad ületavad vastavalt 30 ja 25 kraadi.
Liigirikas niit Saaremaal. Keskelt lahku niitmine jätab loomadele võimaluse masinate eest taandumiseks.
Foto: Tõnu Talvi
Keskkonnaamet palub põllumeestel olla heinatöödel tähelepanelik ning arvestada rohumaadel elavate loomadega.
Ööl vastu pühapäeva (21.06. kell 00:44) algab Eestis ametlik ehk astronoomiline suvi ning Pärnust saab suvepealinn. Selleks puhuks saavad sajupilved maha rahustatud ning selge taevas valdavas Eestis esile toodud. Mõned pilved siiski sõuavad lõunasse taandunud äikeselise madalrõhkkonna järel ringi Eesti lõunapiiril, kuid sadu neist päeval enam ei tule.
Põhja-Euroopa kohal on sel nädalavahetusel (13.-14.06) oma kohta kinnitamas kõrgrõhuala ja soosib ka meil selget taevast. Samal ajal tuleb arvestada, et lõunasse taandunud, aga elujõulisena püsiva madalrõhkkonna servas püsib kirde- ja idatuul puhanguline ning mõjutab kindlasti märkimisväärselt õhutemperatuuri tuulele avatud rannikul.
Juuresoleval pildil on Priit Retsep Viljandimaal Maru külas mõõtnud paarikümne minutilise rahesaju järel suurima tera läbimõõduks 38 mm.
Eesti ilmateenistuse poolt on väljastatud teise taseme ehk kõrgema taseme hoiatus äikesetormi kohta!!!
Fotol Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, keskkonnaminister Rene Kokk ja Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse asedirektor Svetlana Pudova
Keskkonnaminister Rene Kokk ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) juht Florence Rabier allkirjastasid täna koostööleppe, mille jõustumisel saab Eestist ECMWFi täisliige. See tähendab Eestile kvaliteetsemaid äärmuslike ilmastikunähtuste hoiatusi ja prognoose, samuti tõhusamat riikidevahelist koostööd.
Põhja-Venemaalt Läänemere äärde ulatuv selge taevaga jahe kõrgrõhuala sätib ennast eeloleval ööpäeval minekule ning Ukraina kohal pöörleva madalrõhkkonnaga seotud sajune lohk võtab suuna loodesse.
Tugev tuul toob ühtlasi Venemaalt sooja ning võimalik, et Kagu-Eestis, kus tuul on kõige tugevam, mõõdetakse ka päeva kõige kõrgem õhutemperatuur (20°C). Valdavalt jääb õhutemperatuur vahemikku 15..19°C, meretuulele ehk põhja- ja kirdetuulele avatud rannikul jääb 12..14°C juurde pidama.
Samal ajal kui meie ootame pikisilmi sooja, on Euroopa mõnes kohas lausa üle kuumenenud.
Türgi kuurortis Antalyas mõõdeti pühapäeval, 17.05. sooja 43°C. See oli maikuu rekord, mida hoidis enda käes siiani 1945. aasta 26.05. mõõdetud 38,7°C.
Kuigi maikuu on jõudnud poole peale ja kevadvärvid saavutamas maksimumi, jätkab ilm oma tujukat meelt.
Homme (11.05) on Eesti ilm külmenemas. Kuiva ja sooja õhumassiga kõrgrõhuala eemaldub Eesti kohalt Venemaale ning selle asemele liigub merelt niiske madalrõhuvöönd, mille järel algab kiire külma õhu sissetung.
Täna saab Eesti loodus kosutavat vihma. Maa saab kastetud, samuti väheneb tuleoht.
Täna (24.04) on soe Eesti kohalt lahkumas, kuigi päevamaksimumid jõuavad tõusta veel 10°C ümbrusesse. Ilmakujundajaks saab sel nädalavahetusel Põhja-Venemaal pöörlev madalrõhuala, mille serva mööda saabub loodevoolus niiskemat ja jahedamat õhku.
Tänane (23.04) jüripäev on pakkunud meile taas ühe kauni kevadilma. Päevamaksimumid on tõusnud sarnaselt eilsega jõudsalt üle 10°C, mitmel pool ka 15°C ümbrusesse. Jahedam on mere ääres, kuhu läänekaare tuul peale puhub. Merevee soojus ulatub praegu 5..9°C-ning praegusel aastaajal jahutab meri õhku üsna märkimisväärselt.
Üks torm ajab teist taga ning lõppu ei paista tulevat? Põhjus peitub atmosfääri kõrgemates kihtides (5-10 km kõrgusel), kus Atlandi ookeanilt liigub suurte lainetena Euraasia mandri suunas õhu juhtvool ehk jugavool. Jugavool koondab tugevama tuule enda ümber ning on võimeline kihutama kiirusega üle 300 km/h (̴ 100 m/s). Keskmine jugavoolu liikumiskiirus ulatub 100 km/h (25-30 m/s).
Foto: Koidula Kliimann
Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ning kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel aprillis ja mais üle Eesti.
Praeguseks on suvesooja päeva jahutamas maha merelt saabunud sajune madalrõhulohk, mis tempokalt üle Eesti itta tõttab. On väike võimalus (40-50%), et see õhtusel ajal esineb Eesti lõunaosas ühes vihmaga ka äikest.
Foto: Kalmer Saar
Neljapäeva päeval (2.04.20) koondub Skandinaavia kohale ägenev madalrõhkkond ja selle jõulisel survel algab pärastlõunal meie rannikuvetes edelatuule tugevnemine.
03.04.2012 Stroomi
Inimestele meeldib ka selline ilm.
Foto: umps
Päikeseküllane rahulik kirgas kevadilm on mõneks ajaks läbi ja saabuv nädal toob nii lund, lörtsi kui vihma ning tõstab aeg-ajalt tuule väga tugevaks.
19.03.2020 Saaremaa
Foto: Kalmer Saar
Ornitoloogiaühing kutsub loodusesõpru teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Oodatud on vaatlused näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.
Keskkonnaministeerium avaldas KKK-d, mis aitavad tuua selgust jäätmekorralduses eriolukorra ajal. On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu.
Pilt: WMO
Seoses Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorraga on avalike ürituste korraldamine keelatud, mis tähendab, et 24. märtsil Tartus toimuma pidanud konverents “Kliima ja vesi” jääb esialgsel kujul ära, kuid toimub veebikonverentsina, teatab Keskkonnaagentuur.
Koroonaohu tõttu on tublisti suurenenud toiduainete varumine ning paljudel poelettidel haigutab tühjus. Keskkonnaministeerium soovitab toidu varumisel arvestada selle säilivust ning adekvaatselt hinnata, kas seda jõutakse ka ära tarbida.
Foto: Päivi Palts
Väga tugeva jugavoolu läheduses tekkinud uus osatsüklon teeb Skagerraki kohalt spurdi ja jõuab õhtuks Soome lahe suudmesse ning tõstab meie aladel tuult – esialgu Saaremaal ja Liivi lahe ääres, hiljem ka mandril.
Tänane reede (6.03) teeb rahuliku sissejuhatuse nädalavahetusele: pakub kõrgrõhuharja toel suurema sajuta päeva ja paljudes kohtades selgimisi.
Märtsikellukesed lumes
26. veebruar 2020. a., 11:59 Hiiumaa
Päeva jooksul levib lõunapoolne sadu aeglaselt põhja-loode suunas ning toob lund juurde 5-10 cm, Lõuna-Eestis pole välistatud, et sajuhulk ületab ka 15 cm. Tihedama saju piir jääb tõenäoliselt Haapsalu-Paide-Räpina joonest lõuna poole.
Foto: Kalmer Saar
Laupäeva päeva jooksul tõuseb tuul järjest tugevamaks, pärastlõunal ja õhtul on sisemaal puhanguid idapoolsetes maakondades 20 m/s, Lääne-Eestis kuni 23 m/s, rannikul kuni 27 m/s, Saaremaal kuni 30 m/s. Lisaks muutub sadu pärastlõunal rohkeks ning kui sisemaal tuleb alla põhiliselt lörtsi, siis muutuvad sõiduolud tugeva külgtuule, halva nähtavuse ja libeduse tõttu väga keeruliseks.
Tuule jõulisem tugevnemine saab alguse Eesti jaoks pühapäeva (16.02) pärastlõunal, kulminatsioon saabub tõenäoliselt ööl vastu esmaspäeva (17.02), kui sisealadel on oodata lõuna- ja edelatuule iile vähemalt 15-20, rannikualadel 22-28 m/s.
Foto: Elviira Vehh
Video: Allar Maripuu
Hoolimata vaatlusrea pikkusest asetus lõppenud jaanuar kõikides Eesti ilmajaamades soojuse poolest esimesele kohale. Ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine õhutemperatuur 2020. aasta jaanuaris +3,1 °C (norm −3,5 °C).
Jaanuari lõpus on paljudes kohtades Euroopas lumi maas ning kõrgemad hanged ulatuvad üle 250 cm. Kõige enam on mõõdetud lund Prantsuse Alpides, üle 280 cm, Hispaania mägedes 150 cm ümber. Ka meist mitte kaugel Norras ulatub maksimaalne lumikate 150-200 cm-ni. Rootsi põhjaosas on lund 150 cm ümber, Soomes 60-90 cm ringis. Tatra mägedes on lund 50-80 cm, Venemaal 100-150 cm.
Foto: Koidula Kliimann
Rikkalik söögikoht
11.01.2020 Tallinn
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et tänasest kuni pühapäevani on üle-eestiline talvine aialinnuvaatlus.
Foto: Riina Mändel
Täna 80 aastat tagasi aastal 1940 püstitati Jõgeval Eesti kõige kuulsam ilmarekord –43,5 °C.
Võttes arvesse naaberriikide kogemust, tuginedes statistilisele analüüsile ja ülikoolide soovitustele, võetakse alates 01.01.2020.a. kasutusele uuendatud ohtlike ilmastikunähtuste kriteeriumid. Uued kriteeriumid on kooskõlastatud ja heaks kiidetud erinevate ametkondade poolt.
Foto: A. Maripuu
Lähipäevil tõuseb tuul väga tugevaks. Reedel (3.01) tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti 18 m/s, rannikul kuni 25 m/s – tormi kõrgpunkt on varahommikust kuni pärastlõunani. Õhtul tuul pisut nõrgeneb.
Aasta 2019 oli esialgsetel andmetel viimase enam kui poole sajandi üks soojemaid.
Eesti aasta keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ilmateenistuses 7,6 °C (norm 6,0 °C). Sama soe aasta oli 2015. Pisut jahedam oli 2008. aasta, mil Eesti aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,4 °C. Alates 1961. aastast kõige jahedam on olnud 1987. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,5 °C.
