Vesine vaade kadripäeval Teletornist (www.teletorn.ee/veebikaamera/).
Orased rohetasid neljapäeval. Vello Kepparti foto
Siin-seal oli näha veel õunu puudel. Jõgeval, 2. novembril. Vello Kepparti foto
Tänu soojadele ilmadele jätkus põldudel talikultuuride kasv, rohumaad rohetasid, aedades õitsesid lilled. Jõgeval, 29. oktoobril. Vello Kepparti foto
WeatherOnline lubab koguni 15-kraadist õhusooja, mis on kuupäeva rekord.
Kaardil on näha rekordiliselt madalat õhurõhku loodenurgas. Mida jämedamad jooned, seda tugevam tuul.
Vooremaa sügismaastik. Vello Kepparti foto
Hommik 07.10.'21 (kl 07:29)
Udu tatrapõllu kohal Jõgeval, 23.09.2021. Vello Kepparti foto
Lehtpuud on maastikul valdavalt veel rohelised. Jõgeval, 17.09.2021. Vello Kepparti foto
Välkude levik 13.09. öösel. Animatsiooni valmistas ette ja saatis Werner Daffe.
Rahet ja äikest toonud rünksajukas 4.09.2021 kl 14:06 paiku. Pärnus, Raeküla linnaosas.Marten Raudmäe foto
Tormine ja vesine reede öö. Teletorn.
Island vaevles kesknädalal tõsise kuumalaine käes (https://www.vedur.is/vedur/vedurfar/upplysingar/vedurmet/).
Mesotsüklonaalne vesipüks Läänemerel, märgati mereõppustel. Autor: Matthias L. (15.08.2021), pildi saatis Werner Daffe
Lähemale ei tahtnud välk tulla. 10.08.2021. Pildi valmistas ette ja saatis Werner Daffe.
Tuleoht veel püsib (Ilmateenistus).
Euroopa Tormiennustuseksperiment ESTOFEX lubab Lääne-Eestisse koguni ohtlikku ilma.
Lavassaare tulekahju. Werner: "Rabast tulev toss rünkpilvega liitumas". 20.07.2021
Kastepunkti temperatuur on olnud rekordihõnguline (Ilmateenistus / T. Tanilsoo).
Seitsmevennapäeva prognoos (WeatherOnline). See tuleb meeletult palava ilmaga.
1. juuli õhtune kastepunkti temperatuur (https://tik.teeilm.ee/).
Ida-Harjumaal oli hiidrahe ka (23.06.), foto: Maarek Villa
Juuni teise poole prognoos Tallinnale. Vt lähemalt Meteoblue.
Kui WeatherOnline on leebem egs luba Tartusse üle 30-kraadist kuumust, siis "norrakad" lubava nt Tallinnasse mitu päeva järjest üle 30 °C. Praeguseid andmeid vaadates näivad "norrakad" tõenäolisemad".
Osaline päikesevarjutus 10.06.2021 Pärnus. Pildi valmistas ette ja saatis Werner Daffe.
Päikesehelk 3. juuni Teletornist (https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).
Pikne särises Eesti kohal veel eilegi, kuid tundub, et nüüdseks tuleb mõningane paus. Pildi valmistas ette ja saatis Werner Daffe.
Tallinna kesklinna 19. mai ennelõunal (http://www.tallinn.info/webcam/).
Leitsakulises õhumassis on näha põuasomp. See pole metsapõlengute suits! Vaade 13.05. Tallinna Teletornist.
Prognoositav ilm 12. mail (WeatherOnline).
Udune Tallinn 26. aprillil. Algul tõi lõunatsüklon lund, siis udu. Kas see on lootusekiir suve osas? Tallinna veebikaamera
23.–27.04. sajab aeg-ajalt vihma ja märga lund ning tuleoht väheneb I–III klassini.
14.04. loojang Teletornis (https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).
Juba meteoroloogiapäevast (23. märtsil) saati on varakevad vindunud, pakkudes nii tormi, vihma, lund kui päikest, natuke oli see nädal äikestki koos lume ja lumekruupidega. Küsitakse, kuhu jääb tõeline kevadsoe?
1. aprilli vaade Teletornist (https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).
Vaat mis!
Külma frondiga seotud tugev lumi 18.03. keskpäeva paiku Tallinna kohal (Teletorn).
Pakaselise 10. märtsi päikeseloojang Tallinna Teletornist (https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).
Kevadine õhk 4.03.2021 (https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).
15. veebruaril võis Harjumaa taevas päikeseloojangu ajal näha imelist nähtust: pilvelumestust (Teletorn).
Talvine maastik nähtuna Teletornist 28.01.2021.
Rekordiliselt sügav tsüklon tõi sulailma (ECMWF).
Mereefekt 14.01.2021 hommikupoolikul Teletornist nähtuna (https://www.teletorn.ee/veebikaamera).
Lasva, Võrumaa 14 päeva prognoos. Uus nädal toob järsu ilmamuutuse. Allikas: Meteoblue
Vaade 31.12.2020 Tallinna Teletornist: sinine vaade (https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).
Marten Raudmäe. 23.12.2020, Paide tehisjärve ääres: oli 0 kraadi ümbruses temperatuur ja hästi madalad pilved, lumi oli veel maas.
Jõulu ilma mudel? Märg lumi 15.12. Laagris.
Ilmselt saab selle nädalaga talvisem periood läbi ja ees ootavad sombused sulailmad.
Maagikaline päikeseloojang 7. detsembril (Tallinna Teletorn).
Eilsele külmale kontrastiks ootab ees paar sooja päeva, et siis uuesti külmaks minna.
Austerservik jalakal (27. novembril Jõgeval, Vello Kepparti foto).
Neljapäev oli sajune, kuid soe. Nüüdseks on soojus kadunud.
Megaräme. Tormise Pärnu pilt õhtul kl 16:56 (19.11.'20). Werner Daffe foto
Üllatavalt ränk hoovihm 11.11. õhtupoolikul Tartus. Külalistega oli arutelu, ega see pole Uwe Laubiga seotud.
Marten Raudmäe. 5.11.2020 Hommik Pärnus kl 7:42.
Udu pilvepiirilt nähtuna. Erakordselt intensiivne udu katab kogu linna. 30.10. öösel kell 2 Tallinna teletornist
Vaade 22.10. Teletornist. Allikas: https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php
Sügis on nüüd lõplikult käes ega tagane: sooja 5-10 kraadi, öösiti selgemaga öökülma, tuult, vihma, ka lumekruupe ...
Punetav ginnala vaher 10. oktoobril Jõgeval. Vello Kepparti foto
Orkaan Delta 9. oktoobril Mehhiko lahel (NASA GOES-16).
Aasta 39. nädalal (21.- 27.9.2020) algas vahtratel sügisene lehtede värvumine. Vello Kepparti foto, Jõgeval
Jaanus 16. septembril (NASA).
Ilmakaart 15.09. kohta. Troopiline õhumass jõuab Läänemerele ja võib mõnesse riiki kuumapüha tuua. Eesti jääb selle serva ja siin 25 kraadini õhutemperatuur ilmselt ei tõuse (ECMWF).
Werner Daffe. Äike Viljandimaal Kõpu lähistel. 3.09.2020 (hommikul kl 05:56)
Werner Daffe. Öine Haapsalu äikese saatel. 24.08.'20 (kell 2:19).
Triinu Sarv. Reopalu 16.08.2020. Linnutee
Raba kaetud hommikuse kuldse udu tõusuga. Viru raba 12.08.2020 Triinu Sarv
22. juuli, 2020, Valgerand. Foto: Marten Martšenkov
Pärnu rand, 23.07.2020, kell 21:46:58. Foto: Marten Martšenkov.
Tõsine Eesti harju keskmine südasuvi (Meteoblue).
Sellesuvised helkivad ööpilved on olnud võimsad, majesteetlikud ja koguni käpuli surunud. See on märk, et mesopausi lähedal ~90 km kõrgusel on õhk ebatavaliselt külm. 10.07. Alatskivil. Einar Laretei foto
Ähvardav taevas jättis sajuta. 2.07. Nõmmel.
Nädala algus paistab tulevat üllatavalt padune. Loodetavasti annab loodus armub ja kustutab ülemääraseks paisuva metsade tuleohu (Meteoblue).
Vägagi padune suvi (Meteoblue).
Hiidrahe 8. juunil. Foto: agronoom.ee
Kevadine põud sai läbi, aga võib juhtuda, et kuu keskel haarab võimu põuane ja tuline kõrgrõhkkond – elame-näeme! (Meteoblue).
Ilmateade 29.05. varahommikuse seisuga!
Lõpututel pilveavarustel 27.05. Laagris. Bussifotograafia AP, Eesti
Kevad haarab ohjad ja tungib läbi eesriide Eestisse.
Ilm on täiesti mõõdukas (Meteoblue).
Räme konvektsioon 14.05. Laagris
Ränk päikesepaiste 6.05. Laagris
Tänasega algab lõpuks kevad ja senimaani vindunud varakevad.
Jäävangis loodus. 30.04. hommik Simunas. Janek Pärna foto
Loojuv aprillipäike. Alatskivi. Einar Laretei.
Talvenäoline kevad teeb varsti pausi. Praegune ilm on aprillis tavapärane, kuid rekordiliselt sooja talve taustal on ootused suuremad.
13. aprillil ulatus tuleoht kohati juba eluohtliku piirini. Õnneks järgnenud lumesajud kustutasid selle. Vaid Pärnus püsib see veel väga kõrge. Ilmateenistus
Saame vihma, lund ja vilet!
Rapla 3. aprillil kl 8.43: äikeseraju murrab puid. Foto: Einar Klaas
Tugev hooglumi ja pagi 3.04. hommikul Laagris. Äike oli eemal.
Väikeluiged ja laululuiged Ellakveres. Foto Tiit Keppart
Kevadsooja jagub, aga mitte üle 10 kraadi. Isver, susver, pullover!
-naatordav kevad 5.03. Veskimöldres
Talv õrritab vaid hetkeks, et siis tuisates minema lõhkuda. Uus nädal toob kevade.
Säravalt kevadine Männi park 20.02.
Juba nädala eest õitses ja kasvas jaapani pargis kõik täie jõuga ja see jätkub.
Päev tuleb veel üsna päikeseline ja karge, ent edaspidi ilm muutub ja kevad pressib üha jõulisemalt peale.
Kevadiselt päikeseline ilm 6.02. Laagris
Näsiniinel avanes üha rohkem õisi. Jõgeval 27.01.2020. Pildistas Vello Keppart.
Suure tõenäosusega lund ei ole. Kevad on arvutuste kohaselt ebatavaliselt soe. Rämetab (st uskumatult võimas)!
Nii padune udu. Eesti siiski udust rahu nautida ei saa. Bremen
Saame jätkuvalt vett ja vilet.
Kõik talvekuud on NOAA arvutanud peaaegu rekordsoojadeks. Erandiks pole ka veebruar (https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html)
Ülemäärane soojus ei anna asu. Vihma küll sajab, on niiske, vahel udune või tormine, kuid lund ei tule.
Vihma, vett ja vilet, kuid üürikeseks ka rahu, udu ja kuupaistet. 10.01. öösel Laagris, kui nähtavus kadus jäägitult.
Soojus ja atlantiline ilmastik võidutseb: lund ja külma pole üldse või vaid üürikeseks.
Praegu Matsalus (!?): šaakal. Foto: Arun Raghuraman/Flickr (allikas: http://www.ejs.ee/eestis-tavatu-kuid-kasulik-vaikeuluk-saakal/).
Õhk on soe, ehkki tasapisi nädala lõpuni ilm külmeneb, uus aga toob võimsa soojapahvaku.
Ootamatu lumi 26.12. Laagris
Soojus ja sügisnäoline ilmastik võidutseb. Sel korral ei meenuta ilm millegagi talve ja näib, et muutust ei too ka lähiaeg.
Harva leidub ka värviküllaseid päikeseloojanguid. Laagris
Vähemalt jõuludeni pole ette näha talvist ilma, märga lund võib sadada, aga suure tõenäosusega ei jää see maha, ja miinuskraadegi on vaid selgema vaiksema ilmaga.
Taas sügisene maastik: roheline oras, raagus mets ja hall taevas. Pildistas Vello Keppart (allikas: https://www.looduskalender.ee/n/node/4057)
Mõneks päevaks maa valgemaks teinud lumest on saanud kauge mälestus. Tuleb rinda pista tormituulte, vihma ja soojusega.
Janek Pärn. Pärlmutterpilved Simunast (1.12.).
Tugevama tuulega on kõrgustes olev soe jõudnud maapinna lähedale, aga temperatuuri tõstab ka lisanduv soe, mis ei jää siiski püsima.
Taifuun Kammuri (Tisoy) 29.11., mis on tugevnemas ja ähvardab uue nädala alguses Filipiine.
Tõepoolest, letargiline hilissügis on jäänud venima. Kuigi manner on talvisel poolaastal külm tugeva jahtumise tõttu (kagutuul peaks ilma külma hoidma), on seekord soojuse juurdevool niivõrd priiskav olnud, et on suutnud jahtumise üle trumbata. See siiski nii ei jää, vaid ilma selginemisel on kohe ka miinuskraadid, tee mis tahad.
Venemaa avarustes märatseb ülivõimas antitsüklon (DWD).
Ebatavaliselt soe ilm jätkub. Lund pole silmapiiril näha.
Dramaatiline sügispäevik rekordiliselt soojal 14.11. õhtul Laagris.
Lumega jätame mõneks ajaks hüvasti. On soe ja niiske, nagu novembrile vahel tavaks.
10. novembril on oodata väga sooja ilma, ehk ka päevarekordeid (WeatherOnline).
Läheb soojemaks, nädala pärast on küll jahedam, aga talve ei paista veel kuskilt.
Lõkendav päikesetõus 31.10. Laagris. Öeldakse, et punetav päikesetõus toob tormi – siiski mitte alati, pigem lihtsalt halba ilma, kui sedagi.
On viimased soojad, kuid tormised päevad. Paistab, et sügis asendub hilissügisega. Tasub mõelda rehvivahetusele!
Rõhuvad kihtrünkpilved 24.10. Laagri aleviku kohal.
Septembri ja kuu alguse öökülmad ja kohatised lumesajud ehmatasid mõned inimesed päris ära. Vastutasuks karastuse eest võime nüüd nautida sooja, kuid väga niisket sügisilma.
Rapla 17.10. hilisõhtul (https://ilm.ee/rapla/).
Kuigi on pilves ja sajune, läheb ilm soojemaks. Vananaistesuve, nagu mullu, sel korral oodata pole!
Kristjan Kõluvere. Rahe ulpimas hüpassaare rabajärve pinnal
Kuni tänaseni on olnud ilm mõõdukalt soe, aga siiski sügisene. Nüüdsest see muutub, sest läheb oluliselt jahedamaks.
Rünksajupilv ja kuldne tormine sügis Antslas, Võrumaal 02.10. kella 12 paiku. Pille Rikas foto
Jahedad ja sajuta ilmad saavad mõneks ajaks läbi. Päikeseline ilm saab otsa.
Möllav ookean 26.09. (https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2).
Selline on 14 päeva ilm. Pöörake tähelepanu veapiiridele, prognoosi usaldusvääsusele ja sajuhulkadele!
Oleme vääramatult sügisesse teel. Juba sel nädalal ähvardab esimestest kohtades sügis alata.
Võimsad rünkpilved 12.09. Kose-Risti lähedal. Eero Hermanni foto
10.09. prognoos on südasuviselt palav
Kuigi päev tuleb eelnenust jahedam, ei anna ülemeelik kuumus alla ja leitsak trügib tagasi.
1. septembri prognoos. Tõenäoliselt siiski kõigi aegade septembri kuumarekordit ei tule, kuid aktustel võiks arvestada ülemäärase soojusega (WeatherOnline).
Südasuvine palavus saab järjekordse viimase võimaluse.
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) mudel näitab 30. augustiks ilma nagu praepannil: kuni 29-kraadine leitsak lõõskavkuumas päikesepaistes.
Alates tänasest on paariks päevaks sadusid vähem ja kuiva rohkem, nii et lõunakaartest lisanduva soojaga võib ilm päeval olla südasuviselt soe: pole välistatud, et nädala lõpuks võib isegi 25 kraadi tulla.
Põrgulik vihm Laagris, kuid mitte käesoleval aastal.
Ainus üle Eesti soojem ja kuivem päev on laupäev, kui võib kogu päeva kuiva pidada ja õhutemperatuur kerkib koguni 25 °C lähedale, kus päikest rohkem.
Erakordne udu vastu 8. augusti ööd Laagris.
Läheb soojemaks, kuid ka niiskemaks. Enne seda tuleb mõned päevad jahedust taluda.
Mitu päeva on taevas valkjas ja pruunikas püsinud. 3.08. Laagris
Ehkki umbes 14 päeva eest taastus südasuvine ilm, ei tundu see uus periood olevat piisavalt pikk, et kuu alguse jahedat ilmastikku arvata südasuve katkestusena. Kuid see nädal on veel "tapvalt soe".
Meelika Härm. Rocca al Mare Kooli juurest 12:30 (23.07.2019) – ideaalne flammagenitus.
Ebatavaliselt vilu ja küllaltki vihmane ilm on nüüd läbi saanud. Pärast 24. juulit tuleb rinda pista ebatavalise kuumusega: päevakorda kerkib 25...32-kraadine õhutemperatuur, mis on meenutus juunist.
17. juuli öösel märatsesid helkivad ööpilved ehk polaarmesokad. Tallinn, Jaanus Leuska foto (pildistatud nutikella ehk silvamobiiliga).
Umbes nädala pärast (või jooksul) taastub suvele vääriline ööpäeva keskmine, õhutemperatuur, mis äkki ulatub vähemalt kohati isegi südasuve tasemeni – elame-näeme!
Nn õitsev oaas 11. juulil rämekaldres ehk Veskimöldres üliväga Tallinna lähedal. Autori foto
Reedese ilmajutu (vaata https://ilm.ee/?517888) kommentaaridesse ilmusid rahutud märkused: kuidas nii, et suvi läbi, sest pööripäev oli kõigest paari nädala eest!? Selgitame olukorda.
29. juunil lumetuisk Tromsøs umbes 400 m kõrgusel merepinnast. Suviti, täpsemalt juunis, hakkab lumesadusid Eestis rohkem olema. Autori foto
Südasuvi on läbi saanud ja arvestama peab jaheda ja üsna sajuse hilissuvise ilmaga. Kas üldse on lootust mõneks südasuviselt soojaks päevaks?
Pärast päikeseloojangut 23. juunil. Südasuvi on läbi saanud. Nõme, kas pole või mida teie arvate? Jaanus Leuska foto
4. juunil alanud südasuvi küll kestab, kuid selle pidurdusteekond osutus oodatust pikemaks. Õnneks paar sooja päeva ees!
Südasuvi 27. juunil Keilas. Martin Niglase foto
Alates 4. juunist on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud üle 15 °C, mis viitab südasuvele. See jätkub veel mõned päevad, kuid uus nädal pöörab uue lehekülje ilmapäevikus.
30-kraadine palavus 20. juunil Laagris jääb ilmselt pikemaks ajaks mälestuseks. Autori foto
Järgmisteks päevadeks jääme väheaktiivses rõhuvööndisse ja aeg-ajalt areneb siin-seal üksikuid hoovihma pilvi. Ilm püsib südasuviselt soe.
Jaanus Leuska: sammas 10. juunil Lasnamäel
Oleme jõudnud talumatu leitsaku haripunkti. Täna tõuseb õhutemperatuur veel mitu kraadi üle 30 kraadi, kui päikest jagub, kuid edaspidi on jahedam.
6. juunil leidis oma tee Pirita randa tuhandeid inimesi ja talumatu leitsak niitis inimesi nagu muda otse vette.
Kuumus naaseb taas, kuid enne seda (3. juunini) jahe, ajuti sajune-tuuline ilm.
Nn hea ilma ehk lamedad rünkpilved 30. mail Laagris.
Eilsega (23.05.) "sai südasuvi läbi": põhjarannikul oli sooja üksnes 10...15 kraadi (päev varem kuni 26 °C), Saaremaal ja lõunamaakondades veel 22...26 °C, kuid ööga jõudis jahedus ka sinna.
Soojapiir jääb tõenäoliselt pikemaks ajaks kõikjal alla 20 kraadi, kuid elame-näeme!
Võimsad rünkpilved äikese eel Tartu mnt.-l Kärevere lähistel. Jaanus Leuska foto
Suvine soojus on kohal, aga kui kauaks? 15. mail Tallinna vanalinnas. Jaanus Leuska foto
Ilm on sajune ja jahe, uuel nädalal kuiv, kuid endiselt jahe.
11. mai ilmakaart. Näha on erinevate omadustega õhumasside mõju õhutemperatuurile. FMI
Täna (3.05.) suundub rekordiline tsüklon lumesaju ja tuisuga Karjala poole ja selle servas päeval on sajuhooge peamiselt lumena. /---/
Rekordiliselt madal õhurõhk 2.05.2019 (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
Eesti suunas liigub kiiresti süvenev tsüklon, mis tõi järsu ilmamuutuse. See toob esialgu tugevat vihma, hiljem muutub ilm tormiseks, võib sadada lund ja tuisata (sarnasus 1999. a).
Tarmo Hermann. Foto täna [10.05.2017] õhtul möllanud lumesajust.
Foto: Sten Lauba
28. aprillil on äikesevõimalus. Ilm.ee menüüpunkti "ilmateave" alt leiab ka abilehekülje ilm.ee/pikne äikese jälgimiseks.
Sellel leheküljel on kaks osa: esimeses osas on andmed ja prognoosid, mis pakuvad esmast huvi, teises aga täiendavad selgitused, mida üks või teine nähtus endast kujutab või mõiste tähendab.
Kevad on praeguseks tormanud sellise kiirusega, et anna kannatust: juba on puud-põõsad roheliseks muutumas, mis peaks juhtuma alles 6. mai paiku, mõnel pool on juba ööbik kohal jne. Kas mai võtab meid vastu lumesaju ja tuisuga? Pole veel selge, kui elame-näeme!
"Absurdselt" soe aprilliöö. Kohalik aeg: 0:15. Allikas ja autor: Tanilsoo / Ilmateenistus.
24. aprillil 2000. aastal mõõdeti aprilli kuumarekord. Kõige soojem oli siis Kundas (27,6), aga ka mujal ühtlaselt 26-27 kraadi. Tallinnas mõõdeti sel päeval maksimumiks 27,2°C ja Tartus 27,3°C.
Esialgu külm, kuid ajaga soojenenud antitsüklon tõi pärast 10. aprilli kevadise ilma. Täna (19.04.) on antitsüklon Oslo lähistel ja selle idaserv katab Läänemere regiooni. Õhutemperatuur on 13...17, meretuulega rannikul kuni 10 °C.
Ilm läheb soojemaks ja paistab, et jagub ka päikest, kuid elame-näeme!
10. aprilliks tuli lumi maha ja jäi järgmise päevani. Edaspidi on ilm kevadisem. Laagris. Autori foto
Kogu nädala valitsenud ideaalsed kevadilmad päikese ja kuni 15-kraadise soojaga saavad nüüd otsa, et teed anda külmale ja lumele.
Nn liigtäiuslik kevadilm on andmas otsad... 15-kraadine õhutemperatuur 6. aprillil Laagris. Autori foto
Sellist pillavat soojust kauemaks ei jätku ja nii taastub tavapärasem temperatuur.
28. märtsil oli Rootsis ja Norra juba varasuviselt kuni 17 kraadi sooja.
Kevad ei anna enam alla: see üha süveneb. Siiski rekordsooja ega suvepalavust pole veel niipea loota.
Padukevadine ilm 17. märtsil "Vana-Narvas". Näha on rikkalikke korstnapilvi. Jaanus Leuska foto
Kuigi talv on läbi saanud, ei tähenda, et enam lund ei saja või et ei tule talviseid perioode. Elame-näeme!
Äike 18. märtsil Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/).
Märtsikuu ilm tuleb muutlik. Sageli sajab nii lund kui vihma. Päeviti tõuseb kraadiklaasi näit enamasti üle nulli, kuid mõnel päeval jäävad miinuskraadid ka päeval püsima.
5.03. öö jooksul olevat Osmussaarel akumuleerunud ligi 40 cm lund. Sadu jätkus ka hommikul. Raport: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2452228548144193&set=a.850781224955608&type=3&theater
Videvikukiired 28.02.2019 Kiievi kohal – kevadine, aga ajutine päev. Jaanus Leuska foto
Praegune külm hoiab kevade tulekut pisut tagasi, kuid paistab, et mitte kuigi palju.
Jugavoolu-kiudpilved 21.02. Laagri kohal: vägivaldsed protsessid tropopausi lähedal.
Kevadnoodid võimenduvad, omandades maksimaalseid väärtusi laupäeval. Aga ka pärast seda on pisikeste külmadega soe edasi kestmas.
12. veebruari talvemaagika Laagris, jäädes ilmselt pikaks viimaseks.
Korraks ilm jaheneb, kuid üldjoontes püsib väga soe. Lumi enamasti sulada veel ei jõua. Tartu madaroni ilm on ka saadaval!
Lumine maastik külmenenud 6. veebruari õhtul Paia ristis. Jaanus Leuska foto
Järgmistel päevadel olulisi muutusi oodata pole. Jooksvat ilmaprognoosi saab pikema aja peale vaadata https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tartu_estonia_588335, kuid täpsustusi tehakse vajadusel ka siin.
Korstnapilved kiiresti selginenud ja külmenenud 6. veebruari õhtul Imaveres. Jaanus Leuska foto
Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on? Tutvustan seda päikese- või kuupaisteliste ilmadega seotud huvitavat nähtust põgusalt siin.
Soe ja niiske, kuid lumi arvatavasti siiski päris ära ei kao. Elame-näeme!
Talv on olnud senimaani muutlik, kuid lund siiski jätkub. Praegu valitseb südatalv ja vastavad olud püsivad, kuid paistab soojenevat, isegi sulailma. Lisandub lund. 29. jaanuaril Laagris ...
Talv veel alla ei anna, aga elame-näeme!
Jaanus Leuska. Suur külm on haaranud ka Gapi piirkonna ehk Kõrg-Alpid Prantsusmaa kaguosas (24. jaanuaril).
Siiski näib, et ilm läheb külmemaks ja talv suudab end kehtestada kindlamalt.
Kairo Kiitsak. Simunas 2.01.2019 õhtusel ajal, kui tuiskas vägevalt.
Mis juhtub, kas haarab külm, soe või jääb pehme talveilm? Universumi seaduspärasused on mitmekesised, kuid näib, et ilmarindel muutusteta.
Talumatu märja lume tuisk 9.01.2005. Piia Posti foto
25. detsembrist algas heitliku ilmastiku periood. Selles osas pole muutusi oodata ka järgmistel nädalatel.
Torm 12.01.2017 varahommikul Rootsi kruiisil teel Tallinnasse. Jaanus Leuska foto
Ilm on muutlik, kuid soe. Sademeid tuleb vihmast lumeni, kuid vastu aastavahetust muutub ilm siiski külmemaks ja lumisemaks.
Udune ja sompus ilm 27. detsembril Laagris.
November lõppes ja detsember algas talviselt, kuid siis läks tunduvalt soojemaks ja lumi sulas. Uuesti taastus talvine ilmastik pärast 10. detsembrit ja on püsinud tänaseni. Praegu on õige aeg rääkida pühadeilmast.
Jaanus Leuska. Varatalvine vaade Tallinna Teletornist. Sel päeval, 8.11.2016, oli õhutemperatuur keskmiselt –5,5 °C, mis sarnaneb praegusega.
Ilm muutub talvisemaks, aga suuremat lund veel ei paista.
Kairo Kiitsak. Eeltalve ja talve võitlus ...
Kahjuks pole edasises ilmas muutusi oodata: madalrõhkkond jääb Läänemere kohale ja selle servas sajab vahetevahel märga lund ja vihma, idapoolsetes maakondades ka lund.
Andres Tuzberg. Kiilasjää ja padulibedus 6. detsembri õhtul Vasalemmas.
Üldiselt on juba olnud (eel)talvine aeg, sest natuke on sadanud lund, kuid mis olulisem – õhutemperatuur on kagunurgas juba paar nädalat püsinud valdavalt alla 0 °C. Kas tõesti on alanud talv?
Katrin Tarand. Lumi Sakus 26.11.2018
Rahulik ja võrdlemisi põuane hilissügis jätkub. Kuigi pole enam nii pillavalt soe nagu nädala eest, on siiski õhutemperatuur enamasti –1...5 °C.
Kairo Kiitsak. Varakult talve ootel. Pilt on jäädvustatud Simunas 24.02.2018
Kui veel eile ja täna on 6–10 kraadi sooja, siis edaspidi juba vähem – suureneb talvemärkide tõenäosus.
Kalmer Saar. 13.11.2017. Saaremaa
Lõputult vinduv sügis ei kavatsegi alla anda. Ehk saab novembri lumetult läbi?
Kas Eesti rahvuspilved – kiht(saju)pilved!? 5.11.2018 Teletornist vaade botaanikaaiale.
Erakordsed sündmused leebuvad ja lõputu soojus näib leebemal kujul jätkuvat. Suuri sadusid ega miinuskraade oodata pole.
Erakordne kihtpilvestik müürina Tallinna reidil (12.03.2017). Jaanus Leuska foto
Mõneks päevaks tuleb arvestada talvisemate oludega, kuid november "alustab" rekordsoojalt.
Ott Tuulberg. 5/10 pilved Ipswichis.
Silmitsi tuleb nüüd seista kõledate ja sajuste sügisilmadega. Randa enam asja pole, aga ehk viibivad veel talvemärgid.
Jaanus Leuska. Vananaistesuve hüvastijätt 15. oktoobri õhtul Tallinna reidil.
Foto: Tarmo Lukk
Arvatakse, et septembris oli vananaistesuvi ära. Tegelikult oli siis veel pärissuvi. Arvo Saidla (nn Metsavana) märgib, et vananaistesuvele peab eelnema vähemalt mõni öökülm, nii et september ei ole tavaliselt veel õige aeg seda oodata. Seega praeguseks on kõik kriteeriumid vananaistesuveks täidetud.
Edasises ilmas pole erilisi muutusi: tsüklonite seeria mõjutab Läänemere idakallast. Küll aga on näha, et uue nädala võib sisse juhatada rahulikum, kuivem ja soojem ilm, mis võib millegagi meenutada vananaistesuve.
Lähenev äike. 2.10.2018 / Tahkuranna. Autor: Lilian Õis
Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks.
Vihm ja rahe. 23.09.2018. Mustamäe kell 12:10. Foto: Koidula Kliimann
Kiirustage randa, piknikule, päevitama, sest selleks korraks on suvega kõik.
Ivar Uutar. See pilt on siiani absoluutselt kindlasti elu parim tabamus, mis siiani olen saanud. Tartus, 10.september 2018 kell 21:14 Säriaeg 8sek. iso 100.
Suvi vindub. Edasine ilm võib tulla soojem ja kuivem, kuid elame-näeme!
AM foto. Sügiskuu videvikukiired. Hiiumaa 12. september 2018. a., 18:52 Kärdla suplusrand
Kuni nädala lõpuni jääb südasuvine ilm püsima, kuid siis jaheneb läänetsüklonite mõjul.
Hommik. 3.09 Muhu. Foto: Kalmer Saar
Eesti jääb mitme rõhkkonna mõjuvälja: kord ulatub Läänemere idakaldale lääne või kagu poolt madalrõhkkond, siis on ülekaalus Venemaa antitsükloni serv. Efektiivset kaitset kõrgrõhkkond niiskuse ja pilvede eest ei anna, nii et madalrõhkkondade mõju on pisut ülekaalus.
Koidula Kliimann. Taevas pärast loojangut [K-H lainepilved]. 25.08.2018. Klooga rand
Ettevaatust, tänane päev on südasuviselt palav, sest Läänemere idakaldale tungis lõunakaartest kuum õhumass.
Foto: Eve Kõrts. Udune hommik. 17.08.2018 Kesk-Eesti
Selle nädalaga saab südasuvi läbi, sest päeviti hakkab õhutemperatuur jääma alla 25 kraadi ja ööpäeva keskmine langeb alla 15 kraadi (kohati võib veel selle lähedal esialgu püsida).
13+1. Pärnu rand. Foto: akungla
Kuumus hoiab veel südasuvisel lainel, kuid ilmastik muutub ebastabiilsemaks.
Õhtu Paljassaares. 06.08.2018. kell 20:53. Foto: Koidula Kliimann
Äikeseline ja mõõdukalt soe on nädala lõpuni. Kõige jahedam ilm tuleb esmaspäeval (6.08.), kui Soome kohal tekib uus osatsüklon, mis muutub aktiivsemaks ja liigub edasi Peterburi suunas.
Foto: Vaatleja2. Rakvere pilve vaade Narvast. Varahommikul enne päikese tõusu, 31.7.2018
Nii meeletu, nii piinav on püsiv kuumus! Paljud virisevad, aga paljud on ka üle pika aja rahul.
Helkivad ööpilved. 26.07.2018 Jäneda. Foto: Ain Paloson
Loojang rabas. 17.07. Koigi raba. Foto: Kalmer Saar
Meeletu kuumus ei anna alla!
Juuli Horisondis on ilmumas lugu "Ohtlik äike", mille juhtkiri: Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem kuu, siis räägime äikesest ja selle mõjust inimestele. Uurime lähemalt „leebete“ ja „kurjade“ äikeste olemust, et paremini mõista nende põhjustatud traumade ja surmade tagamaid.
Helkivad ööpilved. 12.07. Muhu. Foto: Kalmer Saar
Suvi on viimaks käes ja süveneb.
29.06.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts
Kuum antitsüklon ei jää püsima, vaid asendub 29. juunil jaheda ja kuiva õhumassiga. Õhumasside muutumine ja asendumine ei pruugi olulist sadu kaasa tuua (suurima tõenäosusega idaservas, kus vihma võimalus ~50%, kuid sajuhulk pole arvatavasti kuigi suur).
Päikesetõusu udu. 26.06.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts
Padusuvi, kuigi külmade öödega, on kestnud pea lõputult. Öeldakse, et eestlane igatseb põuda ehk permanentset rannailma. Samas sellisel soovil, kui see täitub, võivad olla tobedad tagajärjed.
Pilvelained. 14.06.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts
Keskmise õhutemperatuuri järgi on enam kui kuu aega juba suvi, samas külmad ja hallased ööd viitavad kevadele. Siiski näib, et tõeline suvi on algamas, sest öökülmaoht väheneb ja ööd muutuvad püsivamalt soojaks.
Loojanguvärvid. Foto: Koidula Klimann
Juba kuu aega püsinud suvi ähvardab mõneks ajaks läbi saada. Rõõmsamad uudised ikka: http://ilmjainimesed.blogspot.com.
Harilaid. 28.05. Foto: Kalmer Saar
Foto: Eve Kõrts
Kuigi pärast suurt kuumust ehmatas öökülm koguni kahel järjestikusel ööl, on ilm taas soojemaks muutunud. Nii oli nädala alguses Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala ja ilm oli koguni selge.
Einar Laretei. Varahommikused pilved 15. mail Pääskülas.
Suvi ei anna veel alla.
Loojang. 7.05. Saaremaa, Karala. Foto: Kalmer Saar
Paistab, et pööratakse uus ilmalehekülg: tugevneb antitsüklon, mis toob pikemaks ajaks kuivad ja soojad ilmad.
Taevane vaatemäng. 1.05.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts
Foto: Koidula Kliimann
Senine aprill on üllatanud äikeselisusega, sest eile oli Eestis juba 4. äikesepäev (tavaliselt aprillis veel ei ole äikest). Sarnaselt äikeseline aprill meenub veel 2008. ja 2015. a. Kuidas siis nii palju äikest?
Kõik kuhugi teel. 08.04.2018 Järvamaa. Foto: Evelin Nummert
Nädal algas rekordpalava ilmaga, sest õhutemperatuur tõusis 18...23, vaid meretuulega rannikul jäi 10 °C piiresse. See tekitas kohe suuri lootusi suve osas – loodetavasti tähendab selline palav aprilliilm sooja ja ilusat suve. Selles mõttes tüüpiline aprill!
Vaatamata alanud kevadele ei saa veel mõningaid lumesadusid välistada, kuid pikemat külma ei paista, nagu juhtus mullu.
Kairo Kiitsak. Veidi haruldasem 9-kraadine haloring (keskosas õrnalt) koos seda ümbritseva suure 22-kraadise haloga Lääne-Virumaal Simunas 1.04.2018.
Talvine, kuid kevadmärkidega nädal, sest tuleb suhteliselt talvine nädal; pööret kevadesse oodata veel pole.
Ott Tuulberg. Kevadine Felixstowe, UK (29/03/2018)
Tuleb suhteliselt talvine nädal; pööret kevadesse oodata veel pole.
Pilvelehvik. 20.03.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts
Kuigi esimene suurem soe olnud, ei tähenda see veel kevadet, vaid talv on süvenemas.
Valgussambad ja virmaliste kuma. 15.03.2018. Jäneda. Foto: Ain Paloson
Päivi Palts Merivälja muulil. 4.03.2018
Kokkuvõttes võib öelda praeguse talve kohta kahtmoodi:
kolmeosaline talv: soe algus, väga meeldiv keskpaik ja liiga külm lõpuosa;
erakordselt soe, kuid väga külm talv.
Kõige keerulisem multihalo, mida näinud, sellest enamus ei ole pildi peal (6. märtsil Laagris).
Sooja talve väga külma lõpuosa tõi meile stratosfääri äkiline soojenemine (Berliini fenomen) ja sellega seotud polaarpöörise jagunemine.
Kahe riigi valgussambad 25. veebruari ööl kell 3 vaadelduna Matsuri külast Setomaal. Rohekas valgus on Petseri kuma, kollane aga Koidula piiripunkt. Foto: Rainer Parijõgi
Erakordselt soe, kuid väga külm talv – mis edasi?
Ott Tuulberg. Lumi 5. veebruaril 2018 (Ühendkuningriik, Ipswich, Suffolk)
Arktiline õhumass on vallutanud Eesti.
21.02.2018 Hommikul näitas termomeeter -18. Vaikne ja päikesepaisteline Saaremaa. Foto: Kalmer Saar
Talv on alles algamas. Alatskivil selle talve miinimum –15,9, seevastu Jõgeval –19,7 kell 4:00.
Hommik Jänedal. 15.02.2018. Foto: Ain Paloson
Võrreldes eelmiste aastatega on talv saanud üsna tugeva sõnaõiguse ega näi veel niipea lõppevat.24. veebruariks võib juba ilm olla kevadhõnguline, kuid elame-näeme!
4.02.2018 Jõgevamaa. Foto: Eve Kõrts
Ilm muutub talviseks.
Kihtpilved. 27/01/2018 Gapis Prantsusmaal. Autori foto
21.01.2017 Varbla-Foto: Kristian Pikner
Cirrus homogenitus - lennukite kondensjäljed
Alates 10. jaanuarist jäi õhutemperatuur peaaegu kõikjal alla 0 °C – seega jäi talv üllatavalt kauaks püsima ja lõpuks tekkis ka arvestatav lumikate. Kuid olukord muutus 24. jaanuaril, mil Norra merele jõudis mitmekeskmeline sügav tsüklon (õhurõhk keskmes alla 970 hPa), mis liikus edasi Skandinaavia kohale. See avas tee läänevoolule, kuid tõi selle eel suure tuisu.
Nähtavasti suure amplituudiga Rossby ehk planetaarsed lained on vähemalt põhjapoolkeral tekitanud suuri ilmaanomaaliaid: Niagara juga on jääs, Floridas lumesajud ja sealkandis on ka korralik nor'easter tulemas; seevastu Euroopa lumetormides UKs ja Saksamaal oleme kuulnud, Läämemere regioon ägab kuumalaine ja vihmasadude käes. Uurime tagamaid.
Eesti läheduses on oodata sügava tsükloni (õhurõhk keskmes alla 980 hPa) tekkimist, mis toob mitmeks päevaks sajuse ilma. Tuul võib keskme läheduses vaikne olla. Vajadusel täpsustame prognoosi!
Foto: Peeter Rokk
NB! Eestisse jõudis eksootiliste omadustega õhumass, mis põhjustas erakordseid valgusolusid.
Sven-Erik Enno kohas nimega Exeter, Devon.
16. oktoober kell 18:38 ·
Kõige muljetavaldavam, ootamatum ja ähvardavam oli aga punane "marsivalgus", sest troopikast oli see orkaan endasse haaranud suure hulga Sahara kõrbe tolmu, mis siis siin taevast ja päikest värvis.
Täiendatud 14. oktoobril!
Orkaan Ophelia võib parasvöötmelise tormitsüklonina jõuda Euroopasse.
Ophelia 14. oktoobril (Naval Research Laboratory)
Uuendatud 20. septembril.
Viimasel ajal on tohutu tähelepanu all Atlandil tegutsevad orkaanid, eriti USAsse jõudnud Irma. Sestap on paslik natuke rääkida sellest, mida endast kujutavad orkaanid ja mille poolest on eriline 2017. a orkaanihooeg, lisaks soovin anda selgitusi prof Keevalliku ühele kirjutisele.
Tänan siinkohal oma konsultanti Ott Tuulbergi!
Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata.
Ott Tuulberg. Suvine vahelduva pilvisusega. Felixstowe Seaside, Inglismaa (UK) – 15/09/2017)
18. septembril saabus lõunast torm. See on lõunatsüklon, millele Berliini Vabaülikoolis on nimeks pandud Thomas.
Sel hetkel, kui see pilt salvestati: *Tartus pani kõva litaka. * Ossa raisk mis litaka just pani. Ma ehmtasin poolsurnuks. *Korralik pauk ikka oli. *Illus pauk. *Praksub.
Täiendatud!
Kui meil siin on idatorm (4. septembril oli idakaartetuul tormine, sest puhangud ulatusid kuni 24 m/s, ja väga tuuline ilm jätkub), siis Atlandil on märatsemas tõeline monstrum: 5. kategooria orkaan Irma.
Eestit "ohustab" leebe südasuvine "kuumus" 10. septembri paiku. Ülevaade.
Suviselt soe ilm paistab saabuvat. WeatherOnline prognoos 10. septembriks Eestile.
Arktilise õhumassi sissetung tähendab öökülmaohtu, nii et ettevaatust!
Janek Pärn. Tere hommikust ja Tere suvi 🙂. Hallane hommik.pakun,et külma oli -2 statiiv jäätus ime kiiresti.0 võ -1 juures poleks see niiruttu toiminud.
Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%).
3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto
Tänasel soojal, igati suvisel päeval on huvitav ja ehk isegi naljakas meenutada lumesadusid, mis juhtus täpselt kolme aasta eest.
Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.
2. juunil määrab ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm tormine ja sajuhoogudega. Loodetuul võib ulatuda 25 m/s. Eesti kohale võib ulatuda -7kraadine isoterm, millega võib oodata kõiki sajufaase.
Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.
29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).
Islandit tabas 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini. See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni (kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul) tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi.
Inversioonipilved
11.10.2016 Tallinnas
Kuula, mida räägib Jüri Kamenik lähipäevade ilmast. Võimalik on isegi äike!
Maret Kents kirjutas: „Vananaiste suvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.“
Margus Vilisoo. 09sept2016 Laagri u 8:30 katsudes pilvi,
Vaade ilm.ee kontori aknast 18.02 kell 12.13
18. veebruaril võis jälgida lühikest aega Tallinna kohal lainelisi pilvi. Mis need on ja kuidas tekivad? Sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks.
Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid.
Marek Karm. Halo. Täna Käreveres, Tartumaal kell 10:05. — kohas nimega Männiku, Harjumaa.
Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal ja antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Külm õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.
Jõulu täiskuu loojumas tormise mere taha
Foto: Jüri Voit
Jõulu teise püha ilma määrab veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langeb. Mitmel pool on tekkinud mereefekti rünkpilved, mis võivad õhtu ja öö saabudes anda sademeid.
Näsiniin õitseb detsembris.
13.12.2015, Veskimetsa
Foto: Merike Valdlo
Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril, kui õhutemperatuur võib tõusta 10...12 °C-ni.
WMO teatas 2015. a juunis, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul. Seega on igal ühel võimalus oma piltide ja videotega sellesse panustada!
Eestis võis lainelis-kaootilisti kihtrünkpilvi (asperitas) erakordselt ilmekal kujul näha 19.04.2009 Põhja-Eestis. Foto: Ave Maria Mõistlik, kasutatud wikis.
Minu (Jüri Kameniku) valikuid koos lühikese põhjendusega vaata lõpust!
Foto: 3.august, 2008; Viiu Härm-Rummo
Rahe on suhteliselt haruldane sademeliik, mistõttu kutsume üles teada andma rahest: http://ilm.ee/sisestused/rahe/ või http://web.zone.ee/eav/Rahe.php.
Rahe 8.07.2008 Saaremaal Käku külas
Foto: Martin Kivi
19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse.
Fotod: Jan Lepamaa
Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.
29. augustil võis Tartumaal näha maapüksi.
Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).
Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!
Kuumad rannailmad tulevad taas - see reklaamlause on praegu kindlasti ajakohane!
Vägagi võimalik, et soojad ilmad saavad vähemalt mõneks päevaks otsa. Mis juhtuma hakkab?
Palmse 11.10.2013
Foto: Ain Avik
Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.
22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.
Lumekruubid 30.08.2007
Foto: Elika Torn
Foto: Leili Valdmets
Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.
Ikka on suvi veel...'
Pildistatud 10.08.13
Foto: Peep Loorits
Rubriigis "Küsi Jürilt" esitas lugeja asd küsimuse:
"Kui püsivalt soojad ilmad oleks novembrini või hakkaks märtsist, kas siis jääks/läheks ka lehed roheliseks või see ei sõltu temperatuurist? Juba praegu on osad puud täiesti kollased ja lehed maas, kuid alla 5 kraadi pole temperatuur siin veel langenud."
Autori fotod
Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.
Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto
Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.
Foto: Eve Kõrts
Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin
Foto: Elis Koor
2008.a. pilvepiltide galeriist
Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.
Vananaistesuve õhtupoolik
Foto: Lea Marmor
Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?
Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas
8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.
Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.
Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?
Autori fotod
Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.
8.august Püünsi küla Viimsis
Foto: Kristi Asi
Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.
18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com
Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas
16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.
13. juuni udu Pirital
Foto: Jüri Kamenik
Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.
30. mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.
Jaan Saar ütleb avasõnad
Autori fotod
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.
Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma.
Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.
Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.
Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.
Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist.
Foto: Kersti Kaiv
Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.
8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.
Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.
Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.
20.05.2011 Rannahooaeg on avatud
Foto: Eve Chamkhi
Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.
Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo
Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.
Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"
Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.
Foto: Eve Kõrts
Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.
Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.
2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.
Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt"
"Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."
Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.
Allikas: intellicast.com
Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.
Foto: Signe Nõmmik
Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.
Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.
Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis.
Foto: Jarek Jõepera
Huviline saatis ilusa ja efektse foto.
Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.
Autori foto
22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt.
Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!
baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust
Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":
Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?
Läti radar
See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.
26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!
23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.
Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.
Satelliidipilt 25. juuni õhtul.
25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.
Kaks korraga
Pildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.
Foto: Avo Soidla
Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".
Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).
Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.
Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.
EMHI: 13.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.
EMHI: 2.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.
9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.
Fotod
Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatuna
Käes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.
Äikesest 27. märtsil
Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.
Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?
Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta
Tuisk Emajõel
Autori foto
Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":
Foto: Inna Tross
"Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.
Foto: Kristi Asi
Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".
Foto: Kaie Avistu
Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.
Foto: Avo Soidla
Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.
Soome ilmateenistuse radarianimatsioon
15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.
14. detsembri EMHI ilmakaart
13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.
Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.
Lumetorm Raplamaal
Foto: janzake
23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.
Esimene lumi 17. oktoobril 2009
Foto: Kalvi Palling
Juba kolmandat päeva (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.
Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.
Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.
Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada!
Tartu taevas 24. septembril. Autori foto
23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto.
Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).
Foto 2009.a. pilvepiltide galeriist
Autor Pille Riin Pettai
Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.
Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00
Foto: Peeter Puusild
Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega
Foto: Mall Värva
Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?
Foto 2009.a. pilvepiltide galeriist
Autori kasutajanimi yllatusee
Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.
Foto: Aleksandr Grafski
Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?
Foto: Kaie Avistu
Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.
Emajõgi
Foto 2008.a. pilvepiltide galeriist
Autor Ingeborg Johanson
Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?
Foto: Leili Valdmets
Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.
Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriist
Autori kasutajanimi petser96
Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.
Foto: Kertu Kipper
Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.
Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriist
autori kasutajanimi pepsy
Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.
Foto: Lea Marmor
Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?
Foto: Eduard Zentšik
Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.
1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma. Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.
Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.
Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.
Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!
Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.
Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.
Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo
Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.
Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriist
autori kasutajanimi lorrap
16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.
Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.
Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.
Pilv 8. juuli päeval Tallinnas
Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.
Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis)
Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.
Ilusate kiudpilvedega päev:
Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.
Autori kasutajanimi sviljar
taevapiltide galeriist
2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.
20.06.2009
Autori foto
Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.
25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.
Rahe Rakveres 21.05
Foto: Helen Arukaev
21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.
Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.
11. mail kell 18.27 Tartus
Foto: Jüri Kamenik
11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.
Foto Madis Mark
Äikesejahi galeriist
Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.
3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul Mustamäel
Foto: Liina Maldre
maipiltide galeriist
Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.
Foto: Helen Talli
aprillipiltide galeriist
23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.
Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.
Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes.
Autori foto
Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus
Autori foto
1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.
Pilvede varjud ja sajujooned taevas
Autori foto
Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.
26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?
21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?
Foto: Liina Maldre
Kevadfotokonkursi galeriist
Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal.
Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.
Foto: Villem Voormansik
äikesepiltide galeriist
18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.
Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!
9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.
USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta.
Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?
Autori fotod
21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.
See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.
Kuulates vaikust - lumi
Lumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.
Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.
Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.
Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).
Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:
Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.
2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.
Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .
Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:
31. jaanuaril
Foto: Liisu Tool
jaanuaripiltide galeriist
Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.
Pilved ja udu - on´s sel vahet?
Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.
26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga.
Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.
Foto: Leili Valdmets
jaanuaripiltide galeriist
Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009:
Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).
