Foto: Meelis Sügis
Pilvepiltide galeriist
Rünksajupilved on üks 10 pilvede põhiliigist. Need tekivad tugeva konvektsiooni ehk õhu püstvoolude tagajärjel ebastabiilses õhumassis. Tähtsamateks tunnusteks on rünklik ja pulbitsev välimus, sealjuures tipp on vähemalt osaliselt jäätunud ning muutub kiudpilvedetaoliseks.
Rünksajupilvedega võib kaasneda ka äike.
Kuigi see pilvetüüp on iseloomulik eelkõige soojadele piirkondadele ja aastaajale, võivad need tekkida talvel (jutt on parasvöötmest ja jahedamatest kliimavöödetest) ka frontide, mäestike ja soojade veekogude piirkonnas. Sealjuures on sageli rünksajupilved maskeeritud.
Talvine rünkpilv
Foto: ilm.ee
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)
