•  

Meteoroloogia kõigile! (10.02.2010 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Burromeeter Tõraveres

Kunagi ilmus sellise pealkirjaga ("Meteoroloogia kõigile") õpik-raamat A. Tõllassepalt. Vaadake selle tutvustava lookese kohale ülamenüüsse, mida sealt võite leida! Meteoroloogia on ülimalt põnev, kuid kahjuks ka alaväärtustatud teadus ja eestikeelset kirjandust on napilt, kuigi midagi siiski leiab. Et seda puudujääki korvata, selleks ongi loodud ilm.ee keskkonda mitmeid meteoroloogiateemalisi lehekülgi ja teadmistekogumikke, sealhulgas see siin, ilmakool. Loodetavasti saavad siit kasulikku ja huvitavat niisama huvilised kui õpilased, õpetajad jpt. Meteoroloogia on veel seetõttu tähtis, et ilm puudutab ju meid kõiki ja võiks nagu teada midagi sellest keskkonnast, milles igapäevaselt viibime!

Lisainfot, fotosid ja palju muud leiab ka siit blogist>>>

Päris häid ja rangeid meteoroloogia ja klimatoloogiaga seotuid mõistete eestikeelseid definitsioone võib leida siit:
 http://www.ut.ee/REAM/definitsioonid2.htm

Eelmised artiklid:

Kuidas ennustada talve? (01.12.2010) Foto: Peep Loorits Talv saabus tänavu erakordselt vara ning ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas kordub eelmisega võrreldavalt pakaseline ning lumerohke talv. Kas suudavad Atlandi soojad õhumassid murda idapoolse pakase vastupanu? Juba mullu kirjutas Jüri Kamenik sellest, millega tuleks arvestada talveilma ennustamisel:

Sademete ja äikese jälgimine (19.07.2012) Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada, V osa.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada IV (10.07.2009) Satelliidipildid ja pilveinfo.

Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi (28.06.2009) Eesti ilm on väga muutlik ja ebareeglipärane. Seetõttu on suureks abiks püüda ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi ja neid ametlike prognoosidega põimides ja kombineerides peaks tõusma ilmaennustuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Parim abimees on siiski oma silmaga aknast välja vaadata!

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III (08.07.2009)

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada II (21.06.2009) Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009) Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?

Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.

Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam