Vines taevas 7. augusti õhtul Tallinnas.
Autori foto
Kuum õhumass tungis kagust ja idast Eestisse 6. augustil. See õhumass on nädalaid Venemaal püsinud, saades kuumale toetust Kaspia mere äärsetelt aladest ning isegi Araabia kõrbetest. Kord on see liikunud servaga Läänemere kohale, siis jälle kaugemale itta. Õhumasside seisu saab vaadata järgmiselt kahelt kaardilt.
Ilmakaart 7. augusti pärastlõunast. Kuuma õhu sissetungi toetab Kaliningradi oblasti kohal olev tsüklon.
Allikas
Õhutemperatuur umbes 1,5 km kõrgusel. Erakordne kuumus on piiritletud 20 kraadise isotermiga.
Allikas
Vastavalt õhumassile on ka Eestis ilm olnud parajalt jahe või väga palav, kuid peab märkima, et soojus jaguneb väga ebaühtlaselt. Nii on tänagi, 7. augustil saartel ja Loode-Eestis kohati maksimaalne temperatuur alla 25 kraadi jäänud, mõnel pool on kõigest 21-22 kraadi olnud ja ilm tundunud õige jahe. Seevastu Tallinn-Haapsalu joonest kagus ja idas on temperatuur valdavalt üle 30 tõusnud. Märkimisväärseid temperatuurikontraste on võimalik näiteks kohata olnud Harjumaal: samal ajal, kui Tallinnas oli sooja 24-26 kraadi ümber, siis Kehras üle 33 kraadi. Kuumuse piir tuleb hästi välja ka muidu hõredalt kaetud EMHI temperatuurikaardilt:
Temperatuurid EMHI jaamades kl 18.
Allikas
Jaheduse põhjus saartel ja Loode-Eestis seisneb peamiselt tuulte suunas, millest saab ülevaate sellelt kaardilt:
Allikas: https://ilm.ee/tuuleinfo/
Õhumass võib meie peade kohal olla kuitahes soe, kuid temperatuur püsib merelähedastel aladel, kuid ka Peipsi ja Pihkva järve kaldal mõistlikkuse piires niikaua, kuni seda toetab tuul, puhudes veekogu poolt. Kui tuul muudab suunda, hakates puhuma sisemaal poolt, siis võib praegustes tingimustes temperatuur märkimisväärselt tõusta ja ka vastupidi, kui varasem maatuul pöördub merebriisiks, võib 1-2 minutiga temperatuur langeda 10 ja enamgi kraadi. Öisel ajal võib temperatuur erinevalt sisemaast merelähedastel aladel tõusta, sest maabriis toob veel päevasest ajast kuumaks köetud õhku. Temperatuuritõus ei ole tavaliselt suur, olles kuni 1-2 kraadi ja öö edenedes hakkab temperatuur ikkagi langema, sest sisemaal on õhk juba niipalju jõudnud jaheneda.
Ka saarte (Hiiumaa, Saaremaa) siseosas võib temperatuur vaiksel päeval tõusta 30 ja enama kraadini, kuid paraku puuduvad seal ilmajaamad, mis seda registreerida võiksid.
7. augustil jäi ametlikust Eesti absoluutsest maksimumist (35,6 kraadi 11.8.1992. a. Võrus) kõigest 0,2 kraadi puudu, kui Narva-Jõesuus tõusis temperatuur 35,4 kraadini. Ka eelmine selle suve rekord mõõdeti seal, kui temperatuur tõusis 28. juulil 34,5 kraadini. Väga võimalik, et 8. augustil registreeritakse uus absoluutne maksimumtemperatuur, sest ka siis püsib seda toetav õhumass Eesti kohal.
Sooja frondiga seotud äikeseid oli täna mere kohal ja saartel, kusjuures vähemalt üks tugev äike liikus hommikupoolikul üle saarte lääneosa ja võimalik, et öösel tekib veel äikesepilvi. See võimas äike liikus Soome kohale ja tugevneb praegu seal. Hästi on see ka satelliidipildil jälgitav:
Võimas äikesekolle Soome kohal.
Allikas
Ka mandri kohal on ühest küljest küll soodsad tingimused äikesteks, kuid neid ei tekkinud, sest sooja advektsiooni tingimustes tekib inversioon või isotermia, kus temperatuur vastavalt tõuseb kõrgusega või on vähemuutuv ja see ei toeta äikesepilvede arengut. Selline takistav kiht on teatud paksusega (mõnisada meetrit kuni paar kilomeetrit) ja selle kohal temperatuur jälle langeb kõrgusega ja tingimused on põhimõtteliselt äikesteks soodsad. Tõusvad õhuvoolud hakkavad tavaliselt siiski sellest kõrgusest, kus asub see takistav kiht (mõnesaja meetri kõrguselt), mitte selle kohalt. Tulemuseks ongi, et ilm on palav ja pilvine ja võib veidi ka vihma sadada, kuid äikest ei ole. Vaikse ilma puhul tugevneb öisel ajal selline takistav kiht, sest maapind jahtub, päeval aga nõrgeneb, sest maapind ja selle kohal olev õhukiht soojeneb.
Õhus on niiskust väga palju, mitmel pool on kastepunktid üle 20 kraadi, Kundas oli päeval kastepunktiks ehmatavad 25 kraadi. Huvitavatest nähtustest võiks veel märkida, et mõned kivid on vaatamata kuivale ilmale läbimärjad või kaetud suurte veetilkadega. Kui õhus on väga palju niiskust, siis kondenseerub vesi teatud kividele. Selle kohta on ka vanarahvatarkust: Kui kivid „higistavad“, siis on varsti vihm käes; Kui kuiva ilmaga raudkivi (neid kive on vähe) märjaks tõmbab, siis tuleb vihma. Õhu suur niiskusesisaldus on seotud sageli sademetevõimalusega. Tegin mõnest sellisest higistavast kivist ka fotosid, olgu üks siingi ära toodud:
Higistav kivi 7.8. pärastlõunal Laitses, ilm oli olnud eelnevalt ja pildistamise ajal kuiv.
Autori foto
Eesti kohal on ka vine, mis on aja jooksul tugevnenud ning seotud kuuma õhumassiga. See vine läheb ära siis, kui lahkub praegune õhumass. Vine pärast peaks muretsema hakkama siis, kui nähtavus langeb paari-kolme kilomeetrini ja veelgi rohkem. Seda siiski arvatavasti ei juhtu. Vine ja suitsu liikumist saab jälgida sellelt Soome ilmateenistuse mudelprognoosilt: http://silam.fmi.fi/fires_forecasts/v0_99/PM2_5_fire.html
Sooja õhu juurdevoolu tõttu on tulemas troopiline öö, st et miinimumtemperatuur on 20 kraadist kõrgem.
See õhumass ei püsi kaua, vaid ülehomseks on ilmselt juba läinud. Sealjuures on üpris tõenäoline ka õhumassivahetusega kaasnev äike. Mida rohkem on soojust ja niiskust, seega energiat, seda tugevamad saavad olla äikesed. Seega peaks 8. ja võimalik, et ka 9. augustil arvestama tugevate äikeste võimalusega. Paraku nende tekkimisaega ja-kohta ei saa ette ennustada, kuid need liiguvad juhtvoolu suunas (põhja ja loode suunas).
Soome äikesetormist ja selle kahjudest: http://www.iltasanomat.fi/
Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!
Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)
Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.
4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.
Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.
Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".
Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).
Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.
Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.
Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)
Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.
Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010) EMHI: 2.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.
Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod
Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.
Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.
27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil
Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.
Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta
Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":
Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.
Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".
Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.
Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.
Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.
Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.
Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.
23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.
Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.
Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.
Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)
23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.
Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto
Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).
Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.
Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega
Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?
Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.
Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?
Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.
Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?