•  

Mudelid ja ilm (11.08.2010 00:00)

Autor: Jüri kamenik

Usaldusväärse prognoosi saamiseks tuleb vaadata mitut allikat ja neid kombineerida radari-ning satelliidipiltidega. Sel juhul on lootust saada täpsem prognoos. Ainult ühele allikale lootma jäädes, olgu selleks ilm.ee, EMHI, mõni soomlaste prognoos või mis tahes teine allikas, võib rängalt pettuda.

NOAA mudeli väljundiga on tegemist ka ilm.ee-s linnade jt kohtade juures olevate prognooside puhul.
Mudelid ei arvesta kohalikke eripärasid ega suuda prognoosida õigesti ilma siis, kui Eesti kohal on väga erinevate õhumasside piir, millest sõltub väga suurel määral antud koha ilm. Samuti võib see piir olla päevi väheliikuv, kuid võib ootamatult liikuda nii ühele kui teisele poole ja see tähendab kardinaalseid ilmamuutusi konkreetse koha jaoks.

Üks klassikaline olukord, kui pidevalt oli prognoosidega probleeme, oli 2010. a. juunis, kui Ida-ja Kagu-Eestis kogu aeg sadas, kuid lääne pool oli ilm palju parem. Sellist ilma põhjustas väheliikuv front Eesti kohal. See eraldas parasvöötmelist õhumass troopilisest. Viimane üritas peale tungida, aga ei suutnud seda ja eraldusjoon jäigi väheliikuvaks. Selline olukord põhjustab pilvisust ja sademeid, mis võivad päevi kesta. Ka 2010. a. juulis oli selliseid päevi, nagu augusti alguseski, kuid eraldusjoon jäi rohkem saarte ja mere kohale. Mudelid võivad sellise olukorraga kergesti eksida, kui näiteks mudeli arvates peaks front olema ära liikunud ja prognoosib seetõttu sademeteta ilma ja temperatuuri vastavalt õhumassile.

Teine oluline punkt teadmiseks on, et mudelid ei arvesta kohalike eripäradega. Näiteks rannikul muudab või hoiab kuumal ajal sageli ilma mõõdukalt jaheda briis veekogult, kuid temperatuur ja tuule suund on prognoositud vastavalt õhumassile. Nii tulebki sisse suur erinevus tegeliku ja mudeli prognoositud ilma vahele. Seetõttu on vajalik teada piirkondlikke eripärasid, et prognooside puhul nendega arvestada.

Et tõsta prognooside usaldusväärsust ja kasutatavust, tuleb kindlasti uurida mitmest allikast pärinevaid mudeleid, jälgida radaritelt ja satelliidipiltidelt sajualade ja pilvede arengut ning liikumist ja hoida silma peal looduses toimuval, sest kohalikud tunnused võivad paljugi rääkida lähitundidel saabuvast ilmast. Nii võib vältida ebameeldivaid ootamatusi.

Kasulikuks osutuvad järgmised lingid (need on ainult mõned näited, küllap lugejad teavad häid kohti veelgi) :
prognoos olulistest ilmanähtustest http://www.emhi.ee/?ide=33
EMHI radar http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1167;
Läti Ilmateenistuse radar:
http://212.70.174.195/OPSIS/radar/RIX/RIX_250.sri/RIX_250.sri.png;
Satelliidipildi animatsioon: 
http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67;
Välgudetektorid: http://ilm.pri.ee/aike.php;
Konvektiivse ilma prognoos: http://ilm.pri.ee/Cape-Li.php 
ja http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?listvalid=yes;
Mitmekesist ja head ilmainfot Skandinaavia kui Euroopa kohta: http://scandinavia.meteox.com/Homepage.aspx?c=en;
Kohalike tunnuste seos tulevase ilmaga: https://ilm.ee/?46031

Eelmised artiklid:

Pilvede järgnevus näitab tulevast ilma (20.05.2010) Üksikute kiudpilvede ilmumine taevasse võib järgnevuse algust näidata, eriti siis, kui liiguvad näivalt vastu tuult (pilved liiguvad läänest itta, aga tuul on lõunast, kagust või idast). Foto: Jüri Kamenik Pilved on väga heaks ilma lühiprognoosimise võimaluseks (nowcasting), sest pilved peegeldavad atmosfääris toimuvaid protsesse ja on seega kaudseks aeroloogiaks.

Meteoroloogia kõigile! (10.02.2010) Burromeeter Tõraveres

Kuidas ennustada talve? (01.12.2010) Foto: Peep Loorits Talv saabus tänavu erakordselt vara ning ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas kordub eelmisega võrreldavalt pakaseline ning lumerohke talv. Kas suudavad Atlandi soojad õhumassid murda idapoolse pakase vastupanu? Juba mullu kirjutas Jüri Kamenik sellest, millega tuleks arvestada talveilma ennustamisel:

Sademete ja äikese jälgimine (19.07.2012) Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada, V osa.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada IV (10.07.2009) Satelliidipildid ja pilveinfo.

Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi (28.06.2009) Eesti ilm on väga muutlik ja ebareeglipärane. Seetõttu on suureks abiks püüda ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi ja neid ametlike prognoosidega põimides ja kombineerides peaks tõusma ilmaennustuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Parim abimees on siiski oma silmaga aknast välja vaadata!

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III (08.07.2009)

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada II (21.06.2009) Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009) Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?

Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.

Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam