•  

Miks osta rehvid internetist? (16.11.2018 09:45)

Autor: rehvid123.ee sisuturundus

Meil kõigil on oma unistused: ehitada ilus maja, osta uus mootorratas või auto, jääda õnnelikult vanaduspõlve nautima. Nende unistuste täitumiseks on vaja palju tööd teha ning ka rahaga mõistlikult ümber käia.

Iga sõiduki, mootorratta, kauba- või raskeveoki puhul mängivad rehvid väga olulist rolli – mitte vähem olulist kui sõiduki mootor. Mootori purunemisel või rikkiminekul muutub sõiduk lihtsalt liikumatuks; kui aga sama peaks juhtuma rehviga, võivad tulemused olla hoopis kurvemad.

Enamasti ostavad autojuhid rehve autosalongidest või -teenindustest. Samas müüakse suur osa rehvidest ka interneti teel ning see trend on kasvamas. Toome välja mõned põhjused, miks osta rehvid just e-poest:

1. Internetist rehve tellides on valik palju suurem. Kuna e-poodidel ei ole piiratud laoruum nii suureks takistuseks kui füüsiliste kaupluste puhul, on nende rehvide valik mitmekesisem. Lisaks on paljude rehvide kõrval nende omadusi kirjeldavad tekstid ning ära on toodud ka konkreetse hooaja rehvitestide tulemused. Lisaks saad rehve valida kas mõõtude või auto margi ja mudeli järgi.

2. Valikus on ainult kvaliteetsed ja testitud rehvid. E-poed ei tohi müüa rehve, mis ei ole läbinud rangeid teste – igal rehvimudelil peab olema EL-i märgistus. EL-i rehvimärgistus näitab rehvide olulisi ohutus- ja keskkonnaaspekte. Lisaks on e-poodide rehvid värske tootmisaastaga, sest need ei pea aastaid kaupluses või teeninduse müügisaalis seisma ja ostjat ootama. Kataloogis on saadaval pigem uuemad mudelid ning vanad kas asendatakse või eemaldatakse valikust. Enamus tootevalikus olevaid rehve on toodetud käesoleval aastal.

3. Säästad aega. E-poest tellimine on lihtsam: säästad aega ning ei pea sõitma punktist A punkti B, et endale sobilikus mõõdus ja hinnaklassis rehve leida. Lisaks ei ole mingit garantiid, et Sinule sobilikke rehve lähedalasuvates kauplustes üldse saada on.

4. Säästad raha. Paljudel inimestel on välja kujunenud arvamus, et rehvide hinnad on liiga kõrged. See ei pruugi alati tõsi olla ning sõltub suuresti valitava rehvi tootjast ja mudelist. E-poodides müüdavad rehvid on reeglina soodsamad kui tavalistes rehvipoodides. Üheks põhjuseks on näiteks see, et e-poed tellivad rehve suuremates kogustes ning pakuvad rehve mitte ainult kohalikele ostjatele ja importijatele, vaid ka suurtele Euroopa ladudele. Euroopas võib tellimisjärgne tarneaeg ulatuda 4-6 tööpäevani, aga see-eest saad rehvid väga hea hinnaga.

5. Rehvid tuuakse Sulle sobivale aadressile. Veel üks hea põhjus, miks rehve internetist tellida. Rehvid tarnitakse otse ostja poolt valitud aadressile: kas koju, tööle või isegi otse autoteenindusse.

Rehvid123.ee e-poest saad uued rehvid täpselt Sulle sobival ajal ning võid kindel olla, et need ei ole kusagil nurgas seistes tolmu kogunud.

Eelmised artiklid:

Isadepäevaks tulevad tugevamad ilmategijad! (10.11.2018) ”Kui mart udune on, tuleb pehme talve”, ütleb Ridala vanarahva tarkus. Eeloleval ööpäeval on udupilved Läänemere ääres hajumas ning väheaktiivne rõhuväli asendub järk-järgult tugevamate ilmategijatega.

Anne Aaspõllu kutsub "Rabandusele" (08.11.2018) Eesti Fotograafide Kokkutulekul 2018 Vasta mõisas Anne Aaspõllu fotonäituse "Rabandus" avamine toimub täna 8. novembril kell 18 Keila kultuurikeskuses. Näitus jääb avatuks 5. detsembrini.

Sügiskaos Euroopas (02.11.2018) Esimese lume ehmatus on Eestis üle elatud ning november on alanud meeldivalt normist kuni 5°C soojemalt. Suur osa Euroopast on pidanud aga juba mitu päeva rinda pistma väga keeruliste ilmaoludega.

Missugust ilma ennustasid meile eile taevas nähtud imekaunid pilved? Video (23.10.2018) Loojang Sillamäel 22.10.18 Foto: Sergei Perov 22. oktoobri õhtul imetleti pea üle kogu Eesti huvitava väljanägemisega pilvi. Mis pilved need olid ja millist ilma nad meile ennustavad, sellest räägib ilm.ee videos Jüri Kamenik.

Kõrgrõhuala kaitsva serva all (14.10.2018) Foto: Kadri Veskioja Euroopa idapoolse osa ilma kujundab praegu Ukraina kohal olev väheliikuv kõrgrõhuala (VIKTOR), mille all on suvesoe õhumass. Vahemere ääres on sooja 25°C ringis ning Läänemere ümbruses tõuseb õhutemperatuur juba mitmendat päeva järjest 15°C-st tunduvalt kõrgemale. Juba paar päeva on Eestis mõõdetud päevarekordeid.

Väike, aga vihane tsüklon on saabumas! (27.09.2018) Eeloleval ööpäeval kihutab üle Eesti mõõtmetelt väike, aga iseloomult väga vihane madalrõhkkond, mille ümber on nii sadu kui tuult märkimisväärselt palju.

Troopilised tervitused (16.09.2018) Kõigepealt saame tunda vihma ja tuult, seejärel troopilist päritolu sooja päikest.

Vesipüks katsus Rohukülas Neptuniga rammu (16.09.2018) Fotod: Madis Raidaru Läänemaalt tulid täna teated vesipüksidest. Rohuküla sadamas lükkas ta Neptuni ja liiklusmärgi kummuli, ning lõhkus tõkkepuu. Ka Haapsalus oli väidetavalt vesipüks.

Kolmapäev tuleb tormine! (11.09.2018) Täna õhtul algab õhurõhu kiire langus ning lõuna- ja  edelatuule tugevnemine.  Eeloleval ööl (12.09.) ulatuvad puhangud sisemaal 15, saartel ja rannikul 23 m/s. Sajab tihedat vihma, võib äikest olla.

Soe sätib minekule (08.09.2018) Lähipäevil asendub Musta mere äärest pärit soojus Atlandilt saabuva normilähedase niiskusega.

Suvised ilmarekordid 2018 (04.09.2018)

Birgit Vaarandi merefotode näitust näeb alates teisipäevast Märjamaal (27.08.2018) Võsu rannahoones oli suvel  Birgit Vaarandi mereteemaliste fotode näitus. Tema kauneid looduspilte leiab paljudest ilm.ee galeriidest ja nädala pildiks valitute hulgast. Alates 28. agustist näeb seda juba Märjamaal.

Sajune pidupäev Ernestoga (22.08.2018) 20.08.2018 aasta taasiseseisvumispäev möödus Eestis väga vihmaselt, paljudes kohtades ulatusid päevased sajuhulgad 10 kuni 20 mm-ni, mõnel pool ka üle 30 mm (kõige enam Viljandis: 32,7 mm). Pärnu ilmajaam registreeris sadu 21,5 mm, Tartu-Tõravere jaam 16,8 mm, Tallinn-Harku ilmajaam 13,1 mm.

Pidupäev iga ilmaga (20.08.2018)

Põua tagajärjel on osa vee-elustiku hukkumine paratamatu (03.08.2018) Foto: Koidula Kliimann Pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivalejäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

Juuli oli erakodselt soe ja kuiv (01.08.2018) Foto: Eve Kõrts Eesti keskmine õhutemperatuur oli 19,9 °C, mis on 2,5 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 17,4 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 34,2 °C (29.juuli, Tallinn-Harku) ning miinimumiks 5,7 °C (4. juuli, Jõhvi).

Peipsi kalade massiline hukkumine on tingitud palavusest (31.07.2018) Fotod: Ivo Kask Viimastel päevadel on Peipsi ääres puhkajad täheldanud kaldaäärses vees ja kallastel hulgaliselt surnud kalu. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialistid ning Eesti kalateadlased kinnitavad, et kalade massilise hukkumise taga on erakordselt kuum ilm.

Süvavee kerge muudab rannavee jahedaks (27.07.2018) Jahenemist põhjustab süvavee kerge ja see leiab aset, kui piki randa puhuv mõõdukas tuul (Soome lahel ida, kirde) käivitab veesisese transpordi, mis sügavamalt jaheda vee pinnale toob. Vesi võib rannal jaheneda vähemalt 5, kui mitte 10°C võrra.

Piinav palavus (25.07.2018) Foto: Jaana Ratas Üle mitme aasta on Eestisse jõudnud tõeliselt soe suvi ning sellest saavad osa ka kõik ümberkaudsed maad. Atlandi madalrõhkkonnad saadetakse juhtiva õhuvoolu saatel Norra merelt põhja suunas ning Läänemere ääres domineerib kõrgema rõhuga ala, mis esialgu oma iseloomult nõrgaks jääb. Suurt tuge pakub omalt poolt ka Venemaa põhjaaladel ilma valitsev kuiv ja kindlameelne kõrgrõhuala.

Keskkonnaaagentuur hoiatab: Ettevaatust kuuma ilmaga! (17.07.2018) Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistus väljastas eile kuuma ilma hoiatuse: lähipäevil püsib Eestis väga palav ilm, kus maksimumtemperatuurid võivad tõusta 30..31°C-ni, vaid rannikualadel on paiguti jahedam. Hoovihma võimalus on üksikutes kohtades ning nii ei ole ka sealt suuremat jahutust oodata. Tähelepanu peaks pöörama ka UV-indeksile, mis on kõrge.

Kõik pildistajad on oodatud! (12.07.2018) Kokkutulekule on oodatud kõik fotohuvilised – nii päris algajad, juba kogemustega pildistajad kui professionaalid.

Sinivetikate õitseng ohustab supluskohti (10.07.2018) Soe suvi on meelitanud sinivetika õitsele, mis tõttu tasub rannakülastajatel olla valvas vetikaohu suhtes.  Eriti tähelepanelikud peaksid suve teises pooles mererandu või ka siseveekogusid külastades olema allergikud ja väikelastega randades viibijad.

Ilmapööraja (06.07.2018) Nädalavahetus on ukse ees ning ilm on jälle ära pööranud. Pöörajaks madalrõhkkond FABIOLA, mis Soome lahe idaosa kohalt Venemaale liigub ning oma serva mööda meile sajupilvi kaarega peale keerutab. Jahedust seekord karta pole, kuna madalrõhuala serva mööda on piki Venemaad Musta mere äärest suvesoe õhumass Koola poolsaareni jõudnud ning Lapimaa kaudu pääseb see praegu tagasi lõunasse.

Ilmahuvilised on oodatud kokkutulekule (02.07.2018) Eelmise aasta kokkutulekust osavõtjad Tartus Füüsika Instituudi katusel 28. juulil toimub Pärnumaal Põlde talus 9. ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek. Sel suvel on kokkusaamise enda kanda võtnud Ilmar Tiismaa, kes korraldas ka esimese üle-eestilise ilmahuviliste kokkutuleku, millest on saanud igasuvine traditsioon.

Öine lausvihm tekitas Tallinnas lokaalseid üleujutusi (22.06.2018) AS Tallinna Vesi vihmamõõtjate andmetel algas 21.06.18 intensiivne vihmasadu orienteeruvalt kell 22:30 ning lõppes 23:45. Tegemist oli erakordselt intensiivse vihmaga mis sadas üle kogu Tallinna. Kõige intensiivsemad sademed mõõdeti Järvevana tee, Meremehe tee, Paldiski mnt ja Tondi tn piirkonnas. Keskmiselt sadas pooleteist tunni jooksul üle 26 mm sademeid, mis on üle 37% Ilmateenistuse andmetel juuni tavapärasest sademete hulgast (aastate keskmine 69 mm).

Eesti jaanid – iga ilmaga! (21.06.2018) Tänavune aasta pakub jaanipühadeks väga mitmekülgse ilmavaliku: pühade sissejuhatus (22.06) on tormine, paraadi ajaks (23.06) on ilm rahunenud ning jaaniõhtu möödub suurema sajuta, jaanipäeva (24.06) märksõnaks on aga vihm.

Käes on helkivate ööpilvede aeg! (13.06.2018) Kalmer Saar Helkivad ööpilved 13.06 Saaremaa, Orissaare Möödunud ööl oli tavas näha tänavuse aasta esimesi helkivaid ööpilvi ehk polaarmesosfääripilvi.

Eestis on nüüd üks kalaliik rohkem (08.06.2018) Fotol on Pärnu jõest püütud emane mõrukas. Foto: Eesti Loodushoiu Keskus Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.

Mis ilmaga juhtus? (25.05.2018) Kiirelt alanud kevad kestab, aga näitab juba suvist sooja ning õhutemperatuuri number ulatub mitu nädalat maikuu keskmisest (Eestis on maikuu keskmine 10°C ringis) tunduvalt kõrgemale. Kellele siis soe ei meeldi, aga tuleb tunnistada tõsiasja, et sooja kõrval on ilm püsinud ka pikalt kuiv. Seetõttu on tuleoht meie metsades vaatamata lopsaka leherüü saanud puudele ja põõsastele väga suur ja kasvab veel, kuna ilmaprognoosmudelid on ses osas ühte meelt, et ilm püsib kuiv maikuu lõpuni.

Pesitsusaegne raie on lindude tahtlik surmamine (23.05.2018) Ööbik Foto: Koidula Kliimann Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.

Uus 14. mai soojarekord on 30,5 °C (16.05.2018) Foto: Eve Kõrts Maksimaalseimaks õhutemperatuuriks, ajavahemikul 12.–15. mai, mõõdeti 14. mail 30,5 °C. Varem pole maksimaalne õhutemperatuur 14. mail nii kõrgele tõusnud. Eelmine rekordiline soojus 28,1 °C, mis mõõdeti Pärnus 2010. aastal. Uus päevane soojarekord sündis ka 15. mail, kui Kuusiku meteoroloogiajaamas tõusis maksimaalne õhutemperatuur 29,2 °C-ni. Eelmine soojarekord oli 28,5 °C, mis mõõdeti Tõraveres 1975. aastal.

Kuremaa järve veetemperatuur oli eile 19 kraadi, ka merevesi soojeneb jõudsalt (15.05.2018) Suviselt soojad ilmad on siseveekogude vee juba päris soojaks kütnud. Kuremaa rannas mõõdeti eile veetemperatuuriks 19 kraadi, ilmateenistuse andmetel oli eile ja on ka täna hommikul Emajões Tartu-Kvissentali mõõtmispunktis veetemperatuur 18 kraadi.

Mullune ilm mõjutas Eesti väikejärvede kalastikku (15.05.2018) Saadjärv Foto: Krister Rajandu Katsepüügid kaheksast väikejärvest pakkusid nii lootust andvaid avastusi kui pettumusi, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste tehtud väikejärvede kalastiku uuringust.

Märka kasetriibikut ja anna temast teada! (14.05.2018) Kasetriibik Foto: Uudo Timm Värskest kasetriibiku leviku täpsustamise uuringust selgus, et kaitsealust närilist leidub meie looduses oodatust rohkem, leiukohtade kaardistamiseks on oodatud info tema märkamisest.

Suviste (s)ilmadega kevad (07.05.2018) Põhja-Euroopa taevas on praegu tugevnemas kõrgrõhuala QUINLAN. See kuningliku nimega pööris aitab Kesk-Euroopa soojusel kõrgematele laiustele jõuda ning kannab suvist õhku kõigepealt piki Skandinaaviat põhja suunas. Meie jääme paariks päevaks (8.-.9.05.2018) kõrge veidi jahedama poole peale, kuid kurta oleks patt, lihtsalt ööd on jahedad (2..9°C)

Reaalajas ilmaandmete edastamine on häiritud (19.04.2018) Seoses põlenguga keskkonnaministeeriumi serveris ei jõua ka ilm.ee lehele paljud reaalajas ilmateenistuse poolt mõõdetud ilmaandmed, mida vahendame. Loodetavasti taastatakse andmevood peatselt!

Hoia enda tervist – jäta prügilõke tegemata! (18.04.2018) Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde puhul meelde, et lõkkes on lubatud põletada üksnes immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Rangelt on keelatud koduste jäätmete põletamine, sest nende põletamisega seab inimene otseselt ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise.

Nüüd on kindel – kevad murrab läbi! (13.04.2018) Aprilli keskpaik on käes ning kevad võtab ilmet. Mitu päeva on Läänemere ääres ilma teinud kuiv ja karge kõrgrõhuala MARTIN, mis oma jõude vähehaaval kagu suunas Venemaale koondab. Taanduva kõrgrõhkkonna järel pöördub õhuvool järk-järgult lõunasse, aitab sooja tulekule kaasa ning öiseid ja varahommikusi miinuskraade jääb vähemaks.

Eile sündisid uued 9. aprilli soojarekordid (10.04.2018) Selle aasta esimene. 9.04.2018 Võhma linn Foto: kirsisaara Esmaspäeval, 9. aprillil õhusoojus küll uusi kuu soojarekordeid ei toonud, kuid enamikes ilmajaamades sündisid 9. aprilli soojarekordid.

Fotokursus lastele! (09.04.2018) Fotokursus lastele (vanusele 8-14 aastat) toimub kolmel korral Tatari 64 asuvas fotokooli (koolitusluba/õppekava kood 84905, majandustegevusteade nr 150737) koolitusklassis/stuudios ja hoone juures vabas õhus.


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam