•  

Ettevaatust – loomad teel! (25.09.2019 12:51)

Autor: Keskkonnaagentuur

Igal aastal, kui õhtud hakkavad pimedamaks muutuma, tundub, et metsloomad kipuvad aina rohkem teedele. Miks see nii on?

Esiteks tuleb arvestada, et suur osa meie imetajatest on aktiivsemad just videviku saabudes ja hämaras. Hiljutine Maanteeameti tellitud põtrade telemeetriauuring näitas, et enamik teeületusi toimub kas öösel või varahommikul. Kui suvel on enamik inimesi pimeduse saabumisel oma igapäevased autosõidud juba ära teinud, siis sügisel ja talvel jääb kojusõit just sellele ajale, kui metsloomadki ringi liiguvad. Ja kui tee läheb läbi metsa, on suurem oht metsloomaga kokku sattuda.

Teiseks tuleb tõdeda, et sügise saabudes liiguvad paljud ulukid tõepoolest rohkem ringi ja ületavad ka teid. Nimelt algab põtrade jooksuaeg juba augusti lõpus, eriti aktiivseks muutuvad aga pruudiotsingul põdrapullid septembris. Ka väiksemaid loomi, eelkõige rebaseid ja kährikkoeri, on sügise saabudes teede ääres tavapärasest rohkem – kevadised kutsikad on suureks saanud ja otsivad endale uut elupaika.

Kolmas tegur, mis võib metsloomi rohkem liikvele ajada, on peagi algav aju- ja koeraga jahi hooaeg. Kui enamasti ületavad metsloomad teed pimedas, siis ajujahi ajal tuleb tähelepanelikum olla just päevasel ajal. Olukorrad, kui ajust põgenev metsloom teele juhtub, on siiski väga erandlikud. Jahimehed üritavad neid vältida nii enda, oma jahikoerte kui kaasliiklejate ohutuse tagamiseks.

Neljandaks ületavad sügisperioodil massiliselt teid talvituspaikadesse liikuvad konnad, kes tiheda liikluse tõttu sageli hukkuvad. Konnade teeületuskohad meelitavad ligi väikekiskjaid, kes sõiduteel maiustades ise autolt löögi saavad. Kui teedel hukkunud konni ja ulukeid sealt ära ei koristada, võivad sõiduteed muutuda söögilauaks nii raipetoidulistele imetajatele kui lindudele, kes on omakorda liikluses suur oht. Sellised „raipekoristajad“ on eelkõige rongad, kährikkoerad ja rebased, aga ka metssiga, karu, hunt ja kotkad.

Seega sügise saabudes ja talve lähenedes tasub olla liikluses veelgi tähelepanelikum ja lisaks tee peal toimuvale pöörata tähelepanu ka tee kõrval toimuvale. Ehk on just seal mõni teeületuseks valmistuv metsloom! Tasub sõita ka tavapärasest madalama kiirusega, sest see vähendab oluliselt kokkupõrke ohtu.

Liikluses hukkub aastas tuhandeid metsloomi (allikas: jahindusstatistika andmed, Keskkonnaagentuur). Kui sõralistega kokkupõrked on üsna sagedased, siis suurkiskjad hukkuvad teedel üsna harva. Näiteks eelmisel aastal hukkus liikluses viis karu, kolm hunti ja kaheksa ilvest, aasta varem aga üks karu, hunte ja ilveseid kolm.

Maanteel metsloomaga kokkupõrke vältimiseks:

·         Ole alati tähelepanelik ning vali oludele vastav sõidukiirus. Mida suurem on kiirus, seda vähem jääb aega reageerimiseks ootamatult teele sattunud looma korral. Arvesta ööpäevaste ja sesoonsete ohuperioodidega – need on hämariku ning pimedaaeg ning kevad ja sügis, mil suurulukitel on suurem aktiivsus ja liikuvus. Nähtavus on veelgi piiratum udus ning sajus!

·         Märka ulukite teele sattumise eest hoiatavaid märke! Need on paigaldatud kohtadesse, kus on juhtunud ulukitega seotud liiklusõnnetusi või on teada, et tegemist on olulise teeületusalaga.

·         Jälgi teeservasid ja maanteekraave, seda eriti metsavaheliste teelõikudel. Nii märkad looma enne, kui ta teele astub ja on rohkem aega, et kokkupõrget vältida.

·         Teele sattunud looma märgates süüta ohutuled ning aeglusta sõidukiirust, vajadusel peatu. Ära anna signaali, sest see võib looma ehmatada ning panna käituma ootamatult.

·         Arvesta, et ühele loomale võib järgneda teine! Sagedasti liiguvad karjas metssead ja metskitsed. Ka põdrad võivad liikuda paari looma kaupa koos.

Soovitused pärast kokkupõrget ulukiga:

·         Peatu– ja lülita sisse ohutuled.

·         Kui on inimkannatanuid, teata sellest hädaabi telefonile 112.

·         Kui hukkunud või viga on saanud suuruluk, teata keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313, väikeulukitest võib teatada maanteeinfo telefonile 1510. Enne helistamist roovi tuvastada uluki liik, määrata sündmuse toimumise võimalikult täpne asukoht kas nutiseadme rakenduse abil (Waze või muu sarnane) või asukohale iseloomulike objektide kirjeldusega (kilomeetripost, bussipeatus), seejärel edasta kogutud info. Mida täpsem see on, seda kergemini ja kiiremini saavad reageerida jahimehed olukorras, kus hukkunud uluk vajab teelt kiirelt eemaldamist.

·         Kui hukkunud uluk, kellest jõud ja julgus üle käivad, jääb ohtlikult teele lebama, siis püüa see omal jõul sõiduteelt eemaldada enne, kui järgmine auto sellele otsa võib sõita.

·         Kui uluk läks ka omal jõul teest eemale, aga on ilmselt vigastatud, tuleb endiselt teatada juhtunust numbrile 1313, edastades eelpool kirjeldatud asukoha kirjelduse.

·         Kellel nüüd endal tekkis lihahimu, siis uskuge – selliselt hukkunud uluki liha on tohutu stressi tõttu inimesele toiduks kõlbmatu ja täidetud verevalumitega. Hukkunust toituvad aga teised lihatoidulised ulukid, pealegi – piirkonda haldavad jahimehed teavad varjatud kohti inimasulatest ja sõiduteedest eemal, kuhu selline lihakeha toimetada.

Soovituslikud käitumisjuhised on valminud koostöös Keskkonnaagentuuri, Maanteeameti ja Eesti Jahimeeste Seltsiga.

Eelmised artiklid:

Külmema õhu sissetung (17.09.2019) Eesti kohal pöördub õhuvool eeloleval ööpäeval põhja ning ilm läheb tuntavalt külmemaks. Külmal õhul aitab siia jõuda meile tormiilma toonud madalrõhkkond, mis aeglaselt Venemaale taandub. Pöörise tagalas avaneb tee põhjavoolule ning üle Põhja-Euroopa levib polaarne õhumass. Oma osa külma saabumisel on ka õhu juhtvoolul ehk jugavoolul, mis Eesti kohalt lõuna poole nihkub.

Pühapäeval tõuseb tuul tormiseks (14.09.2019) Pühapäeva (15.09.19) öösel algab Läänemerel lõuna- ja edelatuule tugevnemine, vastu hommikut on Saaremaal, Hiiumaal puhanguid 20 m/s. Edasi jätkub üle Eesti tuule kiire tugevnemine, päeval paisuvad tuuleiilid sisemaal 18, rannikul 25 m/s, mere ääres pole välistatud paari-kolme võrra enamgi. Jõuline edelatuul lükkab merevett meie rannikule ja veetase tõuseb kuni 100 cm, Pärnus kuni 125 cm keskmisest kõrgemale, kuid kriitilisest piirist (180 cm EH2000 järgi) jääb see veel ligi pool meetrit madalamale.

Saabumas on tänavune esimene sügistorm (10.09.2019) Esimesed sajupilved jõuavad saartele pärast keskööd (11.09). Mandrile saabub sadu hommikul, levib edasi ida-kirde suunas ning jõuab pärastlõunal idapoolsete maakondadeni, Eesti kagunurk võib aga üldse kuivaks jääda. Südasuvine soe taandub Venemaale ning päevased maksimumid kerkivad vaid Ida-Eestis veel üle 20°C.

Eesti põhjapoolses osas sadas eile nagu oavarrest (24.08.2019) Möödunud ööpäeval jäi Eesti Skandinaaviast üle Põhjalahe ja Soome Venemaale liikunud aktiivse madalrõhkkonna lõunaserva ning ilm oli Põhja- ja osaliselt ka Kesk-Eestis vihmane ja tuuline (edela- ja lõunatuule iilid ulatusid sisemaal 10-13, rannikul 16-18, põhjarannikul lühiajaliselt 21 m/s).

Kagupiirile saabub tugev vihm (21.08.2019) Poolast liigub täna üle Leedu ja Läti kirde suunas madalrõhkkond ning sellega seotud sajuala jõuab enne keskpäeva Eesti lõunapiirile. Vihm levib edasi kirde suunas ning haarab suure tüki ka Ida-Eestist.

Ilmahuvilised ja äikesevaatlejad kohtusid 3. augustil Tartus (04.08.2019) 3. augustil toimus Tartus ilmavaatlejate ja äikesehuviliste 10. kokkutulek. Päeva esimene pool kulus TÜ Vanemuise tänava õppehoones ettekandid kuulates, edasi suunduti Emajõele lodjasõitu tegema, torti sööma ja kuulama lugusid Kvissentali ajaloost ja hüdroloogilistest mõõtmistest.

Eesti teadlane: "Õhu puhastamine saasteosakestest ei hoogusta globaalset soojenemist" (02.08.2019) Korstnapilv Foto: Ain Vindi Teadusajakiri Nature, mis on maailmas üks mõjukaimaid, avaldas Eesti atmosfääriteadlase Velle Tolli artikli inimtegevuse poolt saastatud pilvede mõjust globaalsele kliimale.

Mitmes paigas sündisid uued päeva soojarekordid. Eriliselt sooja nädalavahetuse järelkaja (29.07.2019) Foto: Elviira Vehh Maksimaalseimaks õhutemperatuuriks, ajavahemikul 27.–28. juuli, mõõdeti Tiirikoja järvejaamas 28. juulil 33,0 °C. Viimaste päevade kuumad ilmad küll uusi juulikuu soojarekordeid ei toonud, kuid mõned päeva soojarekordid sündisid siiski.

Palavus taandub (28.07.2019) Täna oli selle suve kõige palavam päev, kuid uus nädal toob juba jahedama ilma.

Kuumad tervitused Aafrikast (24.07.2019) Eestile on lähenemas Euroopa edelaosast väga soe õhumass, aga kui palju sellest kohale jõuab, selgub lähipäevil.

Jäätmeid tuleb liigiti koguda ka suurüritustel (18.07.2019) Laulupeol koguti jäätmeid liigiti nende tekkekohas Lauluväljakul Foto: Ain Avik Keskkonnaamet paneb kõigile kontsertide ja festivalide osalejatele südamele, et ka suurüritustel tuleb jäätmeid liigiti koguda, kuna jäätmete hilisem sortimine on ressursi- ja ajamahukas, vahel ka võimatu.

Õhk jaheneb veelgi (11.07.2019) Vaatamata sellele, et õhutemperatuuri ööpäevane keskmine on püsinud juuli alguses 2 kuni 3°C Eesti normist (17,4°C) madalamal ning me kõik ootame kompensatsiooniks soojemat ilma, on reaalsus hoopis vastupidine: õhk jaheneb veel.

Lähenevast tormist ja peoilmast! (04.07.2019) Foto: Reet Sepp Eestile on lähenemas Skandinaaviast madalrõhkkond, mis jõuab täna (4.07.2019) õhtul Rootsi rannikule ning hakkab süvenema. Pöörise ees läheb saarte piirkonnas edelatuul tugevamaks (puhanguti 15 m/s) ning merelt saabub lohk ühes tiheda sajuga. Mandrile jõuavad sajupilved alles südaöö paiku, seega õhtune tantsupidu peaks pääsema kuivalt.

Fotohuvilised on oodatud kokkutulekule! (03.07.2019) 19.-21. juulil 2019 on fotohuvilised oodatud Eesti fotograafide ja fotohuviliste kokkutulekule - EFK 2019. Sel aastal on juubel, EFK saab  20-ne aastaseks.

Heinatöödel tuleb olla loodusest hooliv (01.07.2019) Viljapõld Padise, 25.06.2019 Foto: Reina Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Kuumus taandub Venemaale (08.06.2019) Venemaalt ulatuv kõrgrõhuala (Queenie) sätib ennast vähehaaval minekule, kuid täna päeval (8.06.2019) jätkub selle serva mööda kaguvoolus niiske ja kuuma õhu juurdevool. Pilved arenevad kiiresti kõrguste suunas ning pärastlõunal ja õhtul sajab laialdaselt hoovihma. Mitmel pool on äikest, välistatud ei ole ka rahe ning äikesepilvede alused keeristormid ehk trombid.

Õhus on äikest (21.05.2019) Pärastlõunasel ajal suureneb äikeseoht, kus täpselt, on keeruline öelda, kuna õhk on üle Eesti elektrit täis. Mudelprognoosid näitavad täna äikesepilvede koondumist Kesk- ja Põhja-Eesti kohale.

Vihmapilved saabuvad kagust (11.05.2019) Radarifotol on näha, kuidas Venemaalt saabusid Ida-Eestisse hommikul vihmapilved. Päeval levib sadu lääne-loode suunas ning läheb tihedamaks.

Eesti muusikud heidavad ühekordsed joogikõrred oma kontsertidelt välja (08.05.2019) Eesti muusikud 5miinust, Genka ja Laura alustasid väljakutset lõpetada nende kontserditel ühekordsete plastist joogikõrte kasutamine. Sellise tingimuse esitavad muusikud edaspidi kõigile kontsertide korraldajaile.

Tuleoht on laes – jahutav niiskus on teel! (30.04.2019) 1. mai kevadpüha on tõenäoliselt selle aasta (2019) kõige tuleohtlikum päev (senini), seejärel on oodata järsku ilmamuutust sajusema ja külmeneva ilma suunas.

Kulu põletades tapad väikesed metsloomad ja linnud (18.04.2019) Foto: Merike Valdlo Keskkonnaministeerium manitseb suure tuleohu tõttu looduses tuld mitte tegema ning tuletab meelde, et keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Lisaks muudele ohtudele saavad tules hukka väikesed metsloomad, kahepaiksed, linnud ja roomajad.

Pühade-eelne soojendus (14.04.2019) Pühapäev kollase majaga 14. ‎aprill ‎2019‎. a., ‏‎15:19 Ulja küla, Hiiumaa AM foto Tänane palmipuudepüha ehk urbepäev on sissejuhatuseks lihavõtte-pühadele, vanarahva järgi tähistanud see päev ka “kalli kevade algust”. Ilm tajub sel aastal hästi pühademeeleolu ning krutib nädala jooksul sooja juurde.

Tõestus: madalrõhkkond on ümmargune (08.04.2019) Eile (7.04.2019) Põhjalahelt Soome lahele liikunud madalrõhkkond lõpetas Eesti kohal kuiva ja sooja kevade ning madalrõhulohk kandis läänest itta niiskeid ja jahutavaid vihmapilvi. Täna päeval jäi pööris Soome lahele pöörlema ning pöörlema on jäänud tsükloni ümber ka sajupilved, mis eeloleval ööpäeval oma olekut muudavad.

Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev. Fotod konverentsist (23.03.2019) Rahvusvahelise meteoroloogiapäeva konverentsil „PÄIKE, MAA JA ILM“  22. märtsil Keskkonnaministeeriumis. Täna, 23. märtsil, on rahvusvaheline meteoroloogiapäev. Palavad tervitused selle tähtpäeva puhul kõikidele asjaosalistele!

Vastlapäevalumi (05.03.2019) Foto: Ain Avik Täpselt vastlapäeva ajaks: selge see, et lund on vaja! Ilmataat on öösel rassin´d, Põhja-Eesti valgeks tassin´d,

Külm astub korraks läbi (12.02.2019) Lumesajust on tänaseks vabanenud Lääne-Eesti, idas sajab lund ja tuiskab veel pikalt, võimalik, et õhtuni. Sentimeetreid lisandub lumele kuni 5. Õhutemperatuur on täna päeval -1 ja +1°C vahel ning saab õhtu poole taeva selginedes kiire vähikäigu. Teedel on kiilasjää!

Täna avatakse loodusmuuseumis näitus 100 aastat Eesti ilma(teenistust) (05.02.2019) Täna avatakse loodusmuuseumis (Lai 29, Tallinn) näitus "100 aastat Eesti ilma(teenistust)" ja see jääb  avatuks 3. märtsini, teatab Keskkonnaagentuur.

Teede libedus on täna mitmekülgne (05.02.2019) Pilt: Teeilmakeskus Lääne-Eesti kohal on täna (5.02) soe õhumass ning jäiteoht on seetõttu suur! Ida- ja Kesk-Eestis püsivad miinused ning teedel on härmatis!

Ornitoloogiaühing kutsub osalema talvisel aialinnuvaatlusel, mis toimub juba sel nädalavahetusel 25.-27. jaanuaril. (25.01.2019) Foto: Ain Avik Osalemine on sama lihtne kui eelmistel aastatel. Tuleb leida sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), panna kirja ühe tunni jooksul kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv. Vaatluse tulemused tuleb sisestada ankeeti ja saata Ornitoloogiaühingule hiljemalt 4. veebruariks.

Ilm pakub jätkuvalt väljakutseid (19.01.2019) Talvised ilmaolud kestavad ning sunnivad inimesi kannatlikkusele, eriti liikluses. Tänane (19.01) karge hommikupoolik laseb puhata nii suuremast sajust kui tugevamast tuulest ning pilve vahelt piiluv päike tõstab tuju. Otepääl aset leidva rahvusvahelise suusavõistluse jaoks hästi soovitud ilm igatahes!

Neljapäeval lähevad liiklustingimused keeruliseks! (16.01.2019) AM foto Norra rannikult on Läänemerele tulekul madalrõhkkond, mis muutub järjest ägedamaks. Toob homseks meile saju nii lume, lörtsi kui vihmana, tõstab tuule ajuti väga tugevaks ning põhjustab õhutemperatuuri kiire tõusu üle 0 °C, õhtul taas kiire languse miinuspoolele. Eelkõige halvendab järsult muutuv ilm märgatavalt sõidutingimusi.

Keskkonnaministeerium: Avalda arvamust, kuhu peaks Euroopa kliimapoliitika suunduma (16.01.2019) Euroopa Komisjon avaldas pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“, mis seab eesmärgiks jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Kuni 6. veebruarini kutsub keskkonnaministeerium visiooni kohta oma arvamust avaldama.

Aktiivsest ilmast mõjutatud (11.01.2019) Skandinaavia põhjatipu kohal asub täna (11.01.2019) aktiivne madalrõhkkond DONALD ning selle mõju on tunda kõikjal Põhja-Euroopas.

Meie metskitseline Eesti (04.01.2019) Keskkonnaagentuuri värskest aastaraamatust „Mets 2017“ selgub, et suurima populatsiooniga suurulukiks Eestis on metskits, kelle arvukus on soojade talvede tõttu viimasel viiel aastal hüppeliselt tõusnud. 2018 aastal moodustasid suuruluktest Eestis metskitsed koguni 82,4 %. Viimastel aastatel on seetõttu oluliselt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv.

Maksimaalseks tuulepuhanguks mõõdeti eile 30,1 m/s Osmussaarel (03.01.2019) 2. jaanuari keskööks jõudis tsükloni kese Eesti põhjarannikule ning kell 8 hommikul oli see jõudnud Kagu-Eestisse. Selleks ajaks oli tuul tugevnenud Saaremaa rannikul 19 m/s, puhanguti 28 m/s ja põhjarannikul 18 m/s, puhanguti 27 m/s. Tsükloni keskme eemaldumisega pöördus tuul järk-järgult põhja ja jätkas tugevnemist. Osmussaarel mõõdeti 2. jaanuari hommikul kell 7 põhjatuule kiiruseks 22 m/s, puhanguti 30 m/s.

Riigi Ilmateenistus kasutab juubeliaastal sünoptiku loodud logo (03.01.2019) Sarnaselt teiste väärikaid sünnipäevi tähistavate organisatsioonidega otsustas Keskkonnaagentuur võtta juubeliaastaks kasutusele spetsiaalse logo, mis toetaks asutuse brändi ja tutvustaks tähtpäeva ka laiemale publikule.  Tavapäraselt leitakse lahendus läbi  disainibüroo, kuid sel korral mindi teist teed.

Läheb tuisuks (01.01.2019) Foto: Kalmer Saar Öösel   sajab lund ja tuiskab peamiselt Lääne-Eestis. Saartel ja läänerannikul puhub loode- ja põhjatuul 17-22, puhanguti 27, saarte  rannikul kuni 30 m/s. 2.01. päeval sajab ja tuiskab igal pool.

Valged jõulud tõestasid ennast Eestis jõululaupäeval. Seejärel läks lääne poolt sulale (26.12.2018) Valged jõulud ehk lumikate Eestis ja Euroopas Imeline ajastus! Valged jõulud tõestasid ennast Eestis jõululaupäeval! Seejärel läks lääne poolt sulale.

Eesti Looduse fotovõistluse võitis roohabekas (07.12.2018) Võistluse võidutöö, autor Roger Erikson Kolmapäeval selgusid ajakirja Eesti Loodus 2018. a. fotovõistluse võitjad. Tänavu 19. korda toimunud võistlusele saadeti 1170 pilti 228 autorilt, kellest 42 võistles noorte arvestuses.

Tallinna Huvikeskus Kullo ootab loodushuvilisi õpilasi (05.12.2018) Kullo loodusring koondab endas 12–19aastaseid loodus- ja teadushuvilisi noori, kellele läheb korda meid ümbritsev keskkond. Koos uuritakse, millised on seosed inimese ja looduse vahel ning pööratakse suurt rõhku säästva arengu põhimõtete tundmaõppimisele. Samuti uuritakse, mis toimub teadus- ja tehnikamaailmas. Lisaks õppetööle klassis käiakse võimalikult palju ka ise väljas – nii looduses kui ka mitmesugustes teemaga seotud asutustes.  


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam