Sorteerimine: Vanemad eespool Uuemad eespool
Jüri K.,
06.03.2014 17:24
1. Suurtes kõrgustes, tropopausi lähedal, tekivad joonpilved heitgaasis olevast veeaurust, mis atmosfääri sattudes jahtub ja seetõttu veeaur kondenseerub. Siiski peab olema õhk piisavalt niiske, et lennuki mootorist pärinev veeaur suudaks õhu lokaalselt üleküllastada ja praktiliselt kohese kondensatsiooni põhjustada.
Kui lennuk asub madalamal, st soojemas atmosfäärikihis, siis tekivad aerodünaamilised joonpilved. Sel juhul peab ümbritsev keskkond olema veeaurust praktiliselt küllastunud, nii et kondenseerumist võib põhjustada juba väike rõhulangus, mida tekitavad õhuvoolud õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses: rõhu vähenemine põhjustab temperatuurilanguse, mis võib esile kutsuda kondensatsiooni ja tekitada pilvetriibu. See protsess võib aset leida märksa soojemas õhus, teatud tingimustel juba –15 ˚C juures. Vahel on need kaks võimalust koos.
2. Olenevalt atmosfääri seisundist võivad ka kõik sobivad kõrguses lendavad lennukid kauapüsivaid ja laienevaid joonpilvi tekitada. Mõnikord on sobivalt niiske ja külm õhukiht väga õhuke ja siis tekib vastav pilv ainult ühe-kahe selles kihis lendava lennuki korra.
Püsivamad on joonpilved enne frondi, lohu või tsükloni saabumist, sest siis suureneb niiskuse hulk ja õhk hakkab tropopausi lähedal kerkima. See soodustab pilvede teket ja püsimist.
3. Kuna kauapüsivad joonpilved püsivad kaua, sageli tunde, siis muudavad need nähtavaks kõik lennukid, mis nende tundide jooksul lendasid. Kuna lennuliiklus on tihe ja korraga lennatakse mitmel kõrgusel, siis pole ime, et püsivatest joonpilvedest tekivad ruudustikud, võrgud, perspektiivi tõttu näivalt paralleelselt joondunud pilvetriipude kogumid. Sellised tingimused valitsevad antitsükloni lääneosas, kui antud koha ilma hakkab mõni tsüklon mõjutama, samuti tsükloni soojas sektoris. Sellises kohas on tropopaus külmem ja õhk tõuseb tasapisi, toetades ulatuslikul alal pilvede püsimise.
Päris palju jälgitakse ka http://www.flightradar24.com/, mille alusel tuuakse argument, et mürgitamist läbiviivad lennukeid ei ole seal nähtavad või seostatakse seal mittekajastuvaid lende millegi kahtlasega jne, samuti soovitati jälgida seda saiti ka lehekülje alguses viidatud lühianalüüsis. Tegelikult on seal saidil nähtavad Eesti ülelendavatest lennukitest vaid 10-20 %, sest enamik siinsetest lendajatest kas ei kasuta ADS-B süsteemi (enne 2015. a pole see kohustuslik) või on asi selles, et Eestis SBS vastuvõtjaid vähe ja neistki pole kõik Internetti ühendatud (nn seirekate on katkendlik).
Toomas T.,
13.09.2013 19:08
Lisaks veel:
1.Kondensjäljed tekivad enamasti kõrgel, üle 8000m, kauapüsivad jäljed ("keemiajäljed") aga igasugusel kõrgusel, sagedamini madalal.
2.kauapüsivaid jälgi tekitavad vaid mõned üksikud lennukid, peaksid aga tekitama kõik antud piirkonnas lendavad lennukid.
3.kauapüsivaid jälgi tekitavad lennukid ei jälgi enamasti tavapäraseid lennumarsruute (näit. Tallinna kohal), vaid lendavad risti-rästi.
Jüri K.,
31.10.2009 01:06
Jah, võib küll olla nii, et mõnel juhul on tegemist ühe asjaga, teisel juhul teise asjaga, sest arvesse tuleb võtta mõlemad seisukohad ja vastavaid argumente, tõestusi jne kaaluda. Isiklik arvamus peaks jääma kõrvale, et teha ruumi objektiivsusele (kus inimese käsi mängus, seal pole objektiivsusest kahjuks juttugi, kuid ikkagi).
Kui uurisin veel kondensjälgede kohta lisa, siis ühes kohas on päris huvitav jälgida, kuidas seal sarnane diskusioon areneb, sest osavõtjaid on palju enam: contrailscience.com/cirru... Ma ise pean sealt Uncinuse (on ka postituse autoriks) ja tema toetaja Vance´i arvamusi enda omadele sarnaseks.
Minu arvamus sogasest taevast on siiski teine. Tegemist on ikkagi kiudpilvede ühe vormiga ja kui kondensjälgi on taevas näha, siis ma ei suhtu sellesse kuidagi emotsionaalselt. Need tekivad ja viimaks kaovad, nagu kõik teisedki pilved. Jään arvamusele, et ei saa öelda, et kondensjäljed on taeva rikkunud kuidagi. Ilmselt on asi nende võõrastavas sirgjoonelisuses. Huvitav, kuidas siis suhtuksite neisse, kui välimuselt ei saa neid kuigivõrd eristada kiud-või kiudrünkpilvedest (st, et kondensjälgede kuju ja suurus oleks kord nii, kord naa, mitte aga sirgjoonetaoline)? Arvatavasti on küsimus selles, milliste geomeetriliste vormide ja kujudega oleme harjunud nn tsivilisatsiooni juures - selle tunnuteks on sirgjooned, täisnurgad jne ja millistega looduse puhul, kus vormid on enamasti ümarad, ebakorrapärased on jne. See kehtib kindlasti ka pilvede kohta.
Eks üks teaduse oluline tunnus on ka objektiivsus ja sel juhul tuleb kindlasti isiklik arvamus ning emotsionaalsus kõrvale jätta.
Ma ei usu eriti, et tulemas on mõni veenev tõestus, argument vmt, mis muudaks oluliselt Teie veendumust. Pigem on suund (mitte Teie, vaid üldse) ikka chemtrailsi teooria või kontseptsiooni poole.
Arne,
30.10.2009 23:28
Ma olen nõus, et lõppude lõpuks võib iga üks uskuda, mis ta tahab, aga teadus kui institutsioon on siiski olemas selleks (vähemalt rakenduslik loodusteadus), et pakkuda teadmist, mis vastab faktidele, . Tegemist pole ka siin millegi kvantfüüsika-taolisega, kus erinevad teooriad võivad võrdselt vaatlusandmetega sobida. Ma oleksin valmis oma veendumusi muutma, kui mulle näidataks otsest tõestust, et tavaline lennuki kondensjälg võib püsida kaks kuni neli tundi meie igapäevases taevas, just see püsimisaeg on kriteerium, mis teeb osa jälgi ebatavliseks.
Siiani on mul mitmeid viiteid, et ei saa nii kaua püsida. Leidsin internetist ühe uurimisraporti, milles jälgiti hulganisti reisilennukeid USAs, mille kohta oli võimalik saada andmeid avalikust lennuinfost, sageli esines lühiajaline kondensjälg (kõige kauem 25 minutit). Samas jälgiti lennukeid, mille kohta ei olnud infot avalikus lennuinfos, ja ainult neil esines tunde kestvaid jälgi. Oli ära toodud ka üks vaatlus lennukist, mis jättis kiiresti haihtuva kondensjälje, aga samas aeg-ajalt ka väga kaua püsivat jälge. Uurija järeldaski, et kondensjäljed ja väga-kaua-kestvad-jäljed on eri asjad. Muidugi kaudne tõestus, aga minu meelest nutikas.
Kuna siia linki ei saa panna, panen sealt rapordist kaks lauset, kui need google'sse tõsta, tuleb töö välja: The sky is observed for flights leaving highly persistent trails. Upon making such an observation, Flight Explorer is checked to determine if it can be identified.
Ma tean, et paljud ametlikud kanalid eitavad "chemtrails" olemasolu, samas nurisevad sageli teadlased, et poliitika ja majanduse ringkonnad kasutavad teaduse autoriteeti kurjasti, lisaks nagu tõde saadab varjuna vale, on olemas ka võltsteadus.
Ega mul rohkem midagi öelda ei olegi, ehk tulevik toob selgust, või harjuvad inimesed uue sogase taevaga nii ära, et neil ei tule pähegi, et kunagi oli sügavsinine taevas, kus liikusid kaunid pilved ja kui ka mõni lennuk aeg-ajalt joonistas taevasse kriidijälje, oli sellel tahvlilapp varsti järel.
Jüri K.,
29.10.2009 19:28
Jah, ma olen nõus, et tegelikult ju ei saa öelda, et minu seletused oleks tõestatud (muide, ei saa seda ka Teie omade kohta öelda või selle kohtam mida olete saadetes näinud). See tähendab seda, et me kumbki ei saa teada, kuidas asi ikkagi on.
Jääb arusaamatuks arvamus, miks väga erinevate seletuste ja avamuste tekitamiseks on vaja piisavalt keerukat süsteemi. Ka lihtsad ja kättesaadavad nähtused või objektid võivad põhjustada küllaltki palju vaidlusi ja lahkarvamusi, kuid see sõltub objektist või probleemist. Näiteks värviliste sügislehtede täpne põhjus selgitati alles 1990. aastatel välja. Muidugi objektisks oli organism, mis on keerukas, kuid kättesaadavus oli seevastu väga hea (lihtsalt näide illustreerimiseks).
Huvitab seegi, miks mõned meetrid vahed ei või pakkuda piisavalt erinevaid tingimusi. Ehk olulisemgi on, et arvestada tuleb seda, millise kiirusega lennuk lendab. Sageli on see 700-800 km/h ning võite arvutada, mitu meetrit sekundis see on (üle 150-200 m/s) ja arvestage seda, et te näete ju lennukit ja kondensjälge (või mis see ka ei oleks) mitme km kauguselt. Ma ei tea, kas seda arvestasite või mitte, aga arvestada tuleb, et perspektiiv muudab ka väga kiired objektid eemalt liikudes aeglaseks (olete ehk kasvõi rongi aknast näinud - sealt tuleb see väga hästi välja, loomulikult ka teistest liikuvatest objektidest vaadates näeb seda illusiooni, nagu taamal jookseks mets aeglaselt, aga maastik, lähedased puud jm objetid väga kiiresti) ja suured objektid väikseks. Ilmselt see, mis maa pealt tundub väga väike vahemaa (mõni meeter) on tegelikult kümned ja sajad meetrid (näiteks suhteliselt kitsas katkestus jäljes võib-olla tegelikult kümneid meetreid ja rohkemgi pikk, kuid suur kaugus muudab selle näivalt väikseks). Jällegi saan seda kinnitada sellest, et olen reisilennukiga korduvalt lennanud ja vaadanud, kuidas asi näeb välja otse lennukõrgusel. Loomulikult ei pruugi see igal juhul nii olla, aga mõningatel juhtudel kindlasti.
Katsetest jne. Jah, võib-olla küll, et on mõnel juhul tegemist vastavate katsetega, seda ei eitagi, kuid ei tõstnud enda seletuses seda esikohale. Kuid kas samuti ka Eesti kohal?
Vaatepunkt sõltub väga sellest, kes vastava filmi või video on teinud, mida on arvesse võetud, mis on eesmärgiks jne. Saab ju koguda kokku hulgaliselt näiteid, mis kinnitavad seda seisukohta, mida tahetakse esitada. Igal konkreetsel juhul on vaja uurida argumente: kas näited, mis toodi, olid sarnased või mitte, kas esitati vastuargumente ja alternatiivseid seisukohti või mitte, kes rääkisid, kust olid näited võetud jne. Ma toon paralleeli loodusfilmidega - seal kujutatakse loomi justkui metsikus looduses - inimesest ja tsivilisatsioonist pole tavaliselt jälgegi. See on loodusfilmides väga tavaline. Ometigi on sellised kaadrid otsitud või seatud nii, et kuigi linnad, inimesed jne on tegelikult tihti lähedal, näidatakse seda kohta, mis näib puutumatu loodusena, sest see on eesmärgiks. Sageli ei saa pidada kuigi tüüpiliseks loodusfilmides näidatavaid olukordi. Võib-olla saab seda väita ka kondensjälgede kohta tehtud saadete kohta? Ilmselt tuleb igat saadet siis eraldi analüüsida. Juhin tähelepanu lihtsalt sellele, et eesmärk või arvamused mõjutavad väga palju ja see peegeldub kindlasti ka siis filmides, saadetes, fotodel (pildistatakse ju tavaliselt värvikat taevast, kuigi see pole tüüpiline. Paegust halli taevast, mis on tüüpiline, pildistakse kindlasti ka, aga palju vähem ja ilmselt need pildid ei võidaks fotokonkurse nii suure tõenäosusega ja aluseks on jällegi eesmärk - valida haruldasemad, huvitamad jne välja) jm.
Minu seletused ei pruugi sugugi alati ja igal juhtumil olla õiged. See, et ma arvan, et enamasti on nii, nagu seletasin, jääb muidugi arvamuseks, sest otseselt ja igat juhtumit kontrollida ei saa. Sellega tuleb esialgu leppida.
Võib-olla pole tarvis, aga pean oluliseks ikkagi märkida, et mu eesmärk pole Teid milleski ümber veenda, vaid seletada võimalikult selgesti, milline on minu arusaam selles küsimuses ja tagamaadest ning juhtida tähelepanu sellele, mis tunduvad mulle olulised ja küsin mõningaid asju, et jällegi Teie arvamust uurida jne. Kindlasti loevad seda diskussiooni ka teised inimesed, seega ehk saavad nemadki rohkem asjast teada.
Arne,
28.10.2009 23:48
Nagu ma näen, on võimalik piisavalt keerulise süsteemi puhul, eriti kui otsene ligipääs puudub (lennuk on ikkagi kõrgel taevas, ei pääse teda lähedalt vaatama), luua igasuguseid seletusi.
Mõnikord katkeb jälg isegi ühe ja sama lennuki ühel mootoril (pihustil), kuid teisel mootoril (pihustil) ta ei katke. Muidugi võib öelda, et need mõned meetrid vahet on piisavad atmosfääri teistsugususeks, aga see oleks juba tõesti väga ebatõenäoline.
Mõned välisriikide telekanalid on ka kajastanud antud teemat (youtube'st võib neid lõike leida) ja seletanud, et tegemist on sõjaliste katsete või ilmakontrolliga. Huvitav, kas need katsetajad ja lendurid siis tõesti mõtlesid tekitavat kuntslikke pilvesid või eriotstarbelisi atmosfääri koostisi, kuid tegelikult nägid und, välja tuli ikka vana hea kondensjälg.
Panen ette katse. Võetagu sobiv lennuk, mida on kotrollinud erinevad sõltumatud asjatundjad, kontrollima peaks ka kütuse koostist. Lastagu lennukil lennata selge ilmaga (võib muidugi ka pilves ilmaga, aga siis peab teine lennuk jälgima) erinevatel päevadel ja vaadatatagu, kas tal õnnestub õhku jätta kaua püsivaid jälgi, mis laienevad pilvedeks. Mina teen panuse sellele, et ei õnnestu.
Jüri K.,
27.10.2009 16:06
Väga head tähelepanekud, kuid nendes ei ole siiski midagi arusaamatut või müstilist.
Esimesele punktile, et jälg on katkeline, on järgmine seletus. Asi on selles, et lennuk liigub väga suure kiirusega ja läbib erinevate tingimustega atmosfääriosi. Atmosfäär ei ole ühtlane gaasi mass, vaid tingimused-olud (tuuled, veeauru sisaldus) võivad väga järsult muutuda, mida põhjustab ka näiteks turbulents (õhuvoolud) atmosfääris, kuid võib-olla olulisemgi on just see, et mitte ühes ja samas kohas ei pruugi tingimused muutuda, vaid erinevates kohtades on tingimused erinevad ja lennuk oma liikumise tõttu ju seetõttu saab neid läbida. Kuna lennuk läbib selliseid üksteise suhtes heterogeenseid atmosfääritaskuid, siis selles kohas, kus tingimused on kondensatsiooniks soodsamad, tekib jälg või jääb see kauemaks püsima, sinna kohta, kus õhk on näiteks soojem ja kuivem, ei teki üldse jälge või laguneb see kiiremini.
Mõnikord on atmosfäär väga turbulentne ja siis on sellised jälje katkestumised seotud järskude õhuvooludega, mis soodustavad veeauru hajumist (ei teki kondenseerumist) või puhuvad tuulehood (õhuvoolud) tekkinud jäljed lihtsalt laiali. Seevastu vahel on atmosfäär märksa homogeensem (omadused ja olud on sarnased üsna suures piirkonnas) ja siis ei teki kuskil jälgi või käituvad tekkinud jäljed üksteisega sarnaselt ja ei ole katkestusi jne ehk jälgede katkelisus on seletatav atmosfääri suure heterogeensusega (ka laialivalgumise puhul on atmosfäär tihti üsna homogeenne). Olen ise näinud ja jälginud Teie kirjeldatud efekte, näinud, et mõnikord on jälg nagu pooliku tõmbluku-aga mõnikord saehammaste kujuline, olen ka pildistanud (lingid panen siia kommentaari lõppu).
See, mida Te kirjeldasite kondensjälgede laienemise all, on nende jälgede transformeerumine kiud-ja kiudkihtpilvedeks. Kondensjäljed on oma olemuselt nagu teisedki pilved, ainult tekkimise asjaolud on teised. Kondensjäljed kuuluvad ülemiste pilvede hulka, nagu kiud-või kiudkihtpilved. Neil on samasugused kiirgusbilansilised ja optilised omadused nagu kiud-või kiudkihtpilvedel - lasevad päikesekiirgust läbi, kuid takistavad soojuskiirguse lahkumist ja koguefekt on pigem positiivne. Minu artiklis oligi sellest just juttu, sest probleemküsimuse seisukohast pole tegelikult vahet, millisel asjaolul on näiteks kiudkihtpilv tekkinud - kas looduslikult või lennukite tõttu. Kui me räägime mingite teiste ainete, mida väidetavalt on paisatud atmosfääri, mõjudest, oleks see juba hoopis teine ja vägagi spekulatiivne jutt.
Miks selline kondensjälgede laienemine tekib ja kas seda saab seostada lennukitega? Pilved saavad tekkida vaid siis, kui on olemas vastavad kondensatsioonituumakesed, millele veeauru molekulid saavad hakata kogunema, kui tingimused on soodsad (on piisavalt suur veemolekulide tihedus ühes ruumalaühikus gaasis). Teiseks, pilved tekivad siis, kui õhk jahtub, sest just sel viisil suureneb suhteline õhuniiskus, mitte aga ei tule seda niivõrd kuskilt juurde. Õhk jahtub aga siis, kui segunevad soe ja külm õhumass või kui õhk tõuseb. Kui õhu tõus on kiire, tekivad konvektsioonipilved (rünkpilved, rünksajupilved), kui õhk seguneb või tõuseb hästi aeglaselt, kuid suurel maa-alal, tekivad udu ja kihtpilved, sealhulgas kiud-ja kiudkihtpilved, kuid segunemise korral ka üleminekulised pilvetüübid.
Niisiis, mida teevad lennukid? Nad paiskavad atmosfääri mingeid heitgaase ja osakesi. Need osakesed on sobivad kondensatsioonituumakesteks. Kui tingimused on sobivad (õhk tõuseb tasapisi ja niiskust on piisavalt lennukite lennukõrgusel), siis tekivadki kondensjäljed, mis aja jooksul üha laienevad, sest on niiskust ja õhk jahtub tasapisi, sest tõuseb aeglaselt. Sellised tingmused on tihti enne frondi saabumist või frontide läheduses, kuid mitte alati.Seetõttu on sageli kondensjälgedega koos ka teisi kiud-ja kiudkihtpilvi, kuid jällegi mitte alati. Korrelatsioon õhu suure niiskuse ja aeglase tõusu ning kondensjälgede laienemise ja transformeerumise kiud-või kiudkihtpilvedeks vahel on küllaltki hea.
Ma tunnistan, et ma tõesti pole statistiliselt analüüsinud, kuidas on kondensjäljed aja jooksul muutunud. Kuid arvestage seda, et lennukite küttesegud, lennukõrgused, lendude sagedus jpm on aja jooksul ka muutunud. Seda, millal ja kui palju, on võimalik kindlasti järele uurida. See, kui hästi hakkab kondenseerumine peale, sõltub ju kõrgusest, kus lennuk lendab, sellest, millisid heitgaase välja paistab, lennuki aerodünaamikast, sest ka õhurõhumuutused tiiva ülemise ja alumise pinna vahel kutsuvad teinekord kondenseerumise esile, samuti tuleb arvestada, et kondenseerumine või edaspidine jääkrstallide teke on vahel ka ahelreaktsioonitaoliselt leviv, et kui kuskil hakkas jääkristalle tekkima, siis levib see ka mujale.
Igaks juhuks märgin, et see jutt ei ole eluvõõras, et kuskil on kirjutatud ja kirjutan nüüd ise ka. Ma olen palju aastaid ka ise taevast jälginud (ligi 14 aastat) ja seetõttu saan leida tuge öeldule omadest kogemustest ja on tekkinud omad järeldused ja selgitused nähtule.
Vt palun ka: ilm.ee/index.php?45534 (seal on kaldkirjas ka mingi sissejuhatus, kuid see ei ole minu kirjutatud).
Niisiis, pildid panin siia: ilmjainimesed.blogspot.com
Arne,
27.10.2009 00:04
Ma ei ole selle ala eriteadlane ja sellepärast ei saa väidelda pilveteaduse peensustes, kuid paar argumenti püüan tuua, miks taevas toimuvat ei saa pidada tavapäraseks (normalseks). Normaalse all mõtlen lennukite kondensjälgi, mis tekivad teatud tingimustel atmosfääris, kui lennuk paiskab sinna oma mootori heitgaase.
Olen internetist leidnud mitmeid videoid ja ise korduvalt jälginud, kuidas lendava lennuki jäljed katkevad mingil hetkel, algavad mingil hetkel, katkevad ja algavad mõne aja pärast uuesti. Eeldades, et lennuk ei saa oma mootoreid aeg-ajalt välja lülitada ega atmosfääri tingimused ei saa nii kiiresti muutuda, järeldan et tegemist ei ole kondensjälgedega.
Teiseks, jällegi olen vaadanud mitmeid videoid ja pildiseeriaid, millesse on tihendatud mitmete tundide pikkused protsessid, ja ise olen samuti analoogseid protsesse jälginud Eesti taevas, mida ei saa minu meelest seletada veeauru või jääkristallidega. Kõigepealt jätab lennuk taevasse jälje, mis hakkab laienema, muutudes õhukeseks pilvetaoliseks ribaks. Selline riba liitub teistest jälgedest tekkinud ribadega, kuni suur osa teavast on täiesti kaetud, selline kate püsib tunde. Minu arust ei saa veeauru (kondensjälgede) mõistet nii kõikvõimsaks venitada, et ta selliste vägitükkidega hakkama saaks.
Lisaks olen oma elu jooksul sageli taevast vaadelnud, aga midagi sellist pole näinud. Lennukite jäljed pole kunagi laienenud (võib-olla nad tõesti võivad seda mingitel eri tingimustel, aga miks nüüd nii massiliselt), jäljed on enamasti kadunud mõne minuti jooksul, maksimum kuni pool tundi ja ka siis on püsinud ainult kitsas triip.
On ju selge, et lennuki pealt on küllalt mugav õhku pihustada aineid, seda ei saa välistada. Selline tees on naerväärne vaid siis, kui riiki pimesi usaldada, sest rahvas peaks ometi teadma, mis sünnib ja miks, aga see on juba poliitika.
Jüri K.,
25.10.2009 22:55
See on tore, et juhite tähelepanu, kuid kas Teil on välja pakkuda uus teooria ja milline see oleks?
Uus nähtus või mitte, see allub ikka vanadele füüsikaseadustele, vastavalt sellele on ka seletus. Kuigi mõningaid uusi või teistsuguseid efekte vblla, ei ole mõtet hakata liialt spekuleerima. Neid võib leida internetist suures külluses, kui aga huvi on. Minu kirjutise eesmärgiks oli anda küsijale baasteadmine, et edasi mõelda, mitte aga käia välja midagi uut või väga kaasaegset. Kui on edasist huvi, saab ju alati edasi uurida või küsida.
Jah, pealtnäha on tõesti kondens-ja chemtrails (eestikeelset head terminit pole, kas keemiajälg on hea, kahtlen) sarnased või isegi samad. Vahet tehakse selle järgi, et viimaseid (chemtrails) põhjustavad tavalisest heitgaasist erinevad ained (kemikaalid, või vastava teooria järgi meelega paisatud ained)) ja jäljed on tihedamad, laiaulatuslikumad ja võivad ühineda looduslike kiudpilvedega, tekitades küllaltki laiaulatusliku pilvkatte, kuid kondensjälgedega on nii ja naa, sõltuvalt atmosfääritingimustest. Võite ka ise oma silmaga näha, et sugugi alati ei kao kondensjäljed kiiresti.
Küsimuseks on ju tegelikult ka see, kas chemtrails ikkagi on olemas. Te ütlete, et kuna vähemalt pool küsimust käis chemtrailsi kohta, siis loogiliselt peaksin otsima seletusi jne sealt. Aga esiteks kasutatakse kõnekeeles ka tavaliste kondensjälgede kohta seda mõistet (chemtrails) ja teiseks jääb küsimus, kas ja mil määral on chemtrails olemas. Kondensjälgede olemasolu ei kahtle keegi ja need on laialt levinud, seegi oli põhjus, miks just neist rääkisin.
Nende jälgede (olgu kondensjälg või chemtrails) kiirgusbilansiline mõju ju ei erine tavaliste kiudpilvede omast põhimõtteliselt. Kui te peate silmas nende (chemtrails) mõju atmosfääri koostisele näiteks vmt, siis läheb jutt vägagi spekulatiivseks.
Siis mis tähendab ebanormaalsed nähtused? Selliselt väljendudes on tegemist isikliku suhtumisega, mitte enam objektiivsusega jne. Ei saa väita, et tegemist on ebanormaalse nähtusega, vaid silmas peetakse võib-olla siis ebasoovitavat mõju õhkkonnale, loodusele, inimestele.
Miks Te arvate, et see artikkel kuidagi püüdis midagi normaliseerida? Püüdke kritiseerimisel olla neutraalne ja põhjendatud, vastasel juhul jääb see lihtsalt arvamuseks. Kriitika on teretulnud, aga peab olema ka konstruktiivne.
Kui Teil on välja pakkuda omapoolseid lahendusi ja ideid või teate midagi lisada või põhjendada, siis palun (viitasite vaatlustele, millistele?). Selleks saigi see kirjutis avaldatud, et tekiks näiteks diskussioon vms. Keegi pole öelnud, et minu kirjutatud seisukohad peavad olema ainuõiged jne ja ei olnud mul eesmärki midagi näidata teistsuguses (normaalsemas) valguses jne.
Oma vastustes ja juttudes arvestan sellega, et inimestel on miinimumteadmised antud küsimuses, probleemis või teemas. Seetõttu seletan võimalikult algaja tasemel. Loomulikult on neid, kes asjast palju rohkem teavad ja neile ei paku kirjutis midagi uut, võimalik, et kuulute samuti nende hulka. Sel juhul ongi võimalus edasi diskuteerida, küsida, vaidlustada jne.
Võib-olla sain Teist osaliselt, võib-olla täiesti valesti aru, sellest ka minupoolsed küsimused jne.
Arne,
25.10.2009 13:31
Te püüate uusi nähtuseid seletada vana teooriaga, aga midagi ei ole parata, neid ei saa seletada vana teooriaga -- kui teha konkreetseid vaatluseid, on vastuolud ilmsed. Pealegi käis pool küsimust keemiajälgede kohta, mis on ka loogiline suund, kust seletusi otsida. Teadus peaks tõde otsima, mitte normaliseerima ebanormaalseid nähtuseid.
