Sorteerimine: Vanemad eespool Uuemad eespool
Jüri K.,
16.10.2009 13:02
Võtke heaks.
Huvitav on see, et üheselt on kindaks tehtud, et tegelikult on päikest rohkem. Selle põhjuseks on aerosoolide hulga vähenemine atmosfääris, millele veeaur saaks kondenseeruda. Tagajärjeks on pilvede hulga vähenemine, kuid kuna niiskust jätkub ühe pilve jaoks rohkem (auramine ju ei vähene, vaid pigem suureneb), on tekkivad pilved varasemast paksemad! Siin on võimalik põhjus, miks on teistsugune mulje jäänud. Selline tendents hakkas ilmnema umbes 1990. aastatel ning jätkub hetkel ja kehtib nii Eesti (just atmosfääri läbipaistvuse suurenemine) kohta kui globaalselt.
Loomulikult on see kõik ikka täppismõõtmiste jne uurimuste tulemus, sest inimene oma meeleelunditega ikkagi ei suuda tajuda, kas ja kuidas on pilvisus või atmosfääri läbipaistvus muutunud, sest vahed ei ole niivõrd suured.
Õhusõidukite kondensjälgede küsimus on natuke teistsugune, sest siis suureneb just ülemiste pilvede hulk, kuid aerosooli vähenemine mõjub ju ka madalatele pilvedele. Arvatakse, et mõlemad nähtused (kondensjäljed ja atmosfäärse läbipaistvuse suurenemine) toetavad globaalset soojenemist. Kondensjälgede mõjust oli juttu, kuid läbispaistvama atmosfääri tõttu pääseb ju rohkem päikesekiirgust maapinnani, mis ilmselt siis soojendab rohkem.
Teie ülejäänud viited - "vikerkaar" ümber päikese on tegelikult halo. Need iseenesest ei pruugi tähenda suures mastaabis midagi. Tegemist on kaasnähtusega ja pigem on asi selles, et eks inimeste teadlikkus suureneb ja rohkem vaadatakse "üles", samuti tehakse rohkem pilte ja videosid, nende kättesaadavus paraneb jne. Loomulikult, kuna kondensjäljed suurendavad ülemiste pilvede hulka, on ka halonähteid ilmselt rohkem, kuid jällegi nende esinemissageduse tõus ei pruugi olla tajutav, vaid vaja on vaatlusandmete rida analüüsimiseks.
Siis täiesti ümmargused augud - nende tekkepõhjused võivad olla nii looduslikud kui inimeste põhjustatud. Nende suuremastaabilise seose kohta globaalmuutustega jne ei oska kommenteerida, sest ei tea, et neid oleks otseselt sellises võtmes uuritud. Selle tekkimise põhjuse leiate siit kommentaaridest: ekspress.ee/forum/video-164-v
Värvikad loojangud võivad olla põhjustatud nii suurest aerosoolide sisaldusest kui suuremast õhuniiskusest atmosfääris , sest sel juhul peab madalalt horisondi kohalt asuvalt päikeselt lähtuv valgus läbima paksema atmosfäärikihi ning kuna valguse hajumine on proportsionaalselt pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega (kehtib väga väikeste osakeste, näit õhumolekulide, kohta ja nimetatakse Rayleigh hajumiseks), siis jäävad seega suuremad lainepikkused alles, lühemad hajuvad ära ja ongi värvikas loojang. Ka päikeseloojangute seos üldiste tendentsidega vajab täpset uurimist, niisama mulje põhjal ei saa midagi öelda. Arvatavasti on päikeseloojangud vähem värvikad, kuna aluseks võtta, et troposfäär on puhtam (läbipaistvus on suurem), kuid suurema auramise tõttu on asi jälle pigem vastupidi + kohalikud ja regionaalsed põhjused. Väga suur mõju päikeseloojangute värvikusele on vulkaanipursetel, asukohal (sisemaa või meri, lage maa või mets), pilvedel jpm, samuti sellel, kui palju Te ise juhtute jälgima loojanguid ja neid pildistate, millised on Teie muljed, meeleolu jne, ühesõnaga inimese enda aspekt on väga suur. Vastav tegelik seos ülemaailmsete muutustega kehtib arvatavasti väga suures mastaabis. Kohalikes oludes võib-olla asi teistmoodi, nii et kõike seda tuleb arvesse võtta, kui on soov nähtuseid kuidagi hinnata või neid mingite indikaatoritena kasutada.
Ma olen seisukohal, et vastava teabe kättesaadavuse parandamisel ja inimeste teadlikkuse tõusul on väga suur roll selles, et mõningaid nähtuseid nähakse rohkem. Kindlaks on tehtud juba viidatud globaalne atmosfääri läbipaistvuse suurenemine.
Lõpuks veel sademete kohta. Kui toimuvad suureskaalalised muutused, toimuvad ka sademete hulkades ja ruumilises paigutuses muutused. Kui tekkivad pilvi on vähem, aga need on paksemad ja niiskust atmosfääris rohkem, siis võib arvata, rohkete sademetega piirkonnad Maal tõmbuvad kokku (või sajavad hoopiski tekkivad pilved kiiremini tühjaks?). Eestis on oodata pigem sademetehulga kasvu ja seda eriti külmal poolaastal.
AITA,
16.10.2009 01:13
Aitäh, Jüri, vastamast. Inimesed maailma eri paigus on näinud ja jälginud lennukeid edasi-tagasi lennates piserdustöid tegemas ja sellega taevast uduseks ja pilviseks muutmas.Kummalised lainetavad pilveribad, nagu merepõhi.Vikerkaar ümber päikese. Täiesti ümmargused augud.Väga värvikad loojangud.
Kas on märgata, et päikselisi päevi on vähemaks jäänud? Et on palju pilvitust aga ikkagi vähe sademeid?
Aitäh.
