•  

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010 13:34)

USA ilmateenistuse NOAA animatsioon. Kliki pildidl.

Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt"

johh, 15.12.2010 15:05
Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal või on see pigem erand, mis sel aastal on toimunud? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma.

Jüri K., 15.12.2010 18:17
Eesti jääb läänetuulte vööndisse, mis tähendab, et aastaringselt on valdavaks läänevool. Läänevoolu tugevust saab väljendada põhimõtteliselt NAO indeksiga, lisaks vaata siit.

Läänevool on suuremas osas 2010. aastast olnud väga nõrk või puudunud, mida võib küll teatud määral erandlikuks pidada, kuid samas on sellel ebaregulaarne ajaline varieeruvus, st on aastaid, kui läänevool on keskmisest tugevam ja vastupidi, kusjuures sarnase kõrvalekaldega aastad on tihti järjestikku.

Mandril soojeneb ja jahtub õhk märksa kiiremini kui veekogude kohal, sest veel on suur soojusmahtuvus ja see muudab veekogud termiliselt inertseks ning aastaajaline temperatuuri muutumine (amplituud) on väiksem kui mandi kohal. Temperatuuri aastase amplituudi suurust saab kasutada ilmastiku või kliima merelisuse mõõduna. Seega, suvel toob õhuvool mandrilt sooja õhku, sest õhk on mandri kohal soojenenud ja talvel vastupidi.

Kuidas on seotud aastaaegade keskmine temperatuur läänevoolu tugevusega? Mereline polaarne õhumass saabub Eestisse Atlandi ookeani põhjaosast, seega peamiselt loodest, läänest ja edelast. Talve keskmisel temperatuuril on tugev seos läänevoolu tugevusega: kui see on tugev, siis on talved muutlikud ja suladerohked, ka torme on rohkem. Suvel on aga üldiselt seos läänevoolu tugevuse ja temperatuuri vahel nõrk või puudub ja seega võib märgatava läänevoolu korral olla suvi keskpärane, aga ka soojem või jahedam.

Sademed on ruumis ja ajas palju muutlikumad kui temperatuur või õhurõhk. Seega seosed nõrgemad, kuid siiski vähemalt talvel tugevad, st et tugeva läänevoolu korral on talv pigem sademeterohke. Õhuvool mandrilt toob aga kuiva õhku, mis ei tähenda, et ilm/ilmastik oleks kuiv (nagu niiske õhk ei tähenda veel sademeid).
Muidugi on see kõik nii väga üldiselt.

See, kui paks lumikate talvel tekib, et sõltu ainult sajukogusest, vaid ka temperatuurist ja kui palju on sulasid. Kui temperatuur on pikka aega alla nulli, siis tulevad sademed enamasti lumena ja sadav lumi ei sula ära, vaid koguneb. Sellega saab osaliselt selgitada talve lumerohkust.

Teine osa põhjusest on järveefekt (võib ka mere- või laheefektiks nimetada, olenevalt veekogust). See seisneb selles, et kui suure lahtise veekogu kohal on väga külm õhumass, siis on soodustatud niiske õhu tõus ja selles veeauru kondenseerumine ning sademete teke. NB! Veekogu peab olema vähemalt 80-100 km laiune, et selle kohal liikuv õhumass saaks piisavalt niiskust ja õhumassi temperatuuri ei ole temperatuur maapinna lähedal, vaid temperatuur 1,5-2 km kõrgusel. Viimane peab olema lahtise veekogu kohal vähemalt -10˚...-15˚C ja õhuvoolu suund muutuma kõrgusega vähe (alla 50˚-55˚), et saaks tekkida märkimisväärne lumesadu (järveefekt). Õhuvooluga võib see liikuda 30-50 km sisemaale, enne kui pilved tühjaks sajavad. Sealjuures võib lund tulla kümneid cm-d ja isegi üle 1 meetri ööpäeva või kahega.
Järveefekt tõi suure lumesaju möödunud (2009.) aasta detsembris saartele ja aaastavahetuse ajal põhjarannikule, käesoleva aasta novembris aga põhjarannikule.

Veel võivad rohket lund tuua meridionaalselt liikuvad tsüklonid (loodest-põhjast laskuvad tsüklonid või põhja-kirdesse liikuvad lõunatsüklonid). Ka 9.-10.12. lumetorm oli põhjustatud sellest, et tsüklon tekkis küll 40. laiusel Atlandi ookeanil ja liikus itta, aga sattus Kesk-Euroopas meriodionaalsesse õhuvoolu, mis suunas selle Baltimaadele ja Loode-Venemaale ehk teiste sõnadega, tsüklon hakkas itta liikumise asemel põhja liikuma ja tõi meile lumetormi. Edela-ja lõunatsüklonid on üldiselt väga sajurohked. Näiteks 2008. aasta märtsi- ja novembri lumetormid olid samuti lõunatsüklonitest põhjustatud.

Selgituseks, et õhuvoolu all mõista mitte tuult maapinna lähedal, vaid õhu liikumist umbes 3 km kõrgusel, sest see suunab tsüklonite liikumist. Antitsüklonite liikumine on ettearvamatum ega sõltu alati juhtvoolust. Kui tuul puhub idast, siis see ei tähenda seega veel idavoolu, vaid tihti on tegemist meridionaalse õhuvooluga, mis tekib siis, kui jugavool deformeerub Rossby lainete tekkimise tõttu ja sellisel juhul tekivad märkimisväärsed anomaaliad. Tihti tekib blokeeriv kõrgrõhkkond, mille puhul on läänevool takistatud ja õhk voolab siis meridionaalselt. Näiteks mai ja suve palavus oli põhjustatud blokeerivast kõrgrõhkkonnast Lääne-Venemaal. Kõrgrõhkkonna lääneservas tõi õhu liikumine mandrilt väga sooja õhumassi. Blokeering arenes juba mais, mis põhjustas 2 nädalase soojalaine, siis see katkes juunikuuks ja tekkis juuni lõpus-juulis uuesti, püsides augusti teise pooleni.

Hetkel on baarilise välja orienteeritus nõrk, kuid siiski on soodustatud pigem meridionaalne tsüklonite liikumine. Hetkel on Arktikast kagusse liikumas väga aktiivne tsüklon, nagu SIIT ja SIIT on näha:  See küll pääseb Eesti ilma mõjutama, kuid kas ja kui palju sajab, on ebaselge. Küll aga tugevneb tuul ja lisandub külma, mistõttu ilm muutub väljasolemiseks väga ebameeldivaks. Nõrk läänevool (või selle puudumine) püsib ilmselt lähinädalatel ja peaks ulatuma veel jaanuarissegi. Seda toetab ka NOAA hooajaprognoos:  

USA ilmateenistuse NOAA prognoosikaaril tähistavad sinised toonid keskmisest külmemat ja kollased-punased toonid keskmisest soojemat ilma.

NAO indeksi praegust väärtust näeb SIIT

Eelmised artiklid:

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)

Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".

Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).

Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.

Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.

Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)

Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.

Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010)  EMHI: 2.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.

Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod

Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.

Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.

27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil

Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam