•  

Kondensjäljed (04.02.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Kondensjäljed on veepiisakestest või jääkristallidest koosnevad pilveribad või -vöödid taevas, mida tekitavad lennukid: põlemisprotsessi tõttu lisandub õhku veeauru ja heitgaasides olevad tahma-jmt osakesed sobivad kondensatsioonituumadeks. Nendele tekib sobivatel tingimustel kohene kondenseerumine ja väga madala temperatuuri tõttu jäätuvad tekkinud veepiisakesed, mille tagajärjel moodustub kitsas pilvetriip. See võib sobivatel tingimustel püsida isegi tunde ja laieneda tugevasti, näiteks siis, kui õhk on troposfääri ülaosas niiske ja kaldub tõusma (tsüklonite ja frontide idaservas) ja võib seega viidata võimalikule halvenevale ilmale
Nähtav jälg võib tekkida veel tiivakeeriste ja lokaalse õhurõhulanguse tõttu. Kondensjäljed kuuluvad kiud-ja kiudrünkpilvede hulka ning on tihti teiste ülemise kihi pilvedega koos.
On uuritud ka nende mõju keskkonnale ning kliimale. Uuringud näitavad mõju olemasolu, senini pigem kliimat soojendavas suunas.
Vahel võivad kondensjäljed põhjustada ka halonähteid ja irisatsiooni.
Kondensjäljed tekivad vahel ka laevade järele (inglise k shiptrails).
Harva tekib hajujälg (distrail) ja see juhtub siis, kui lennuk lendab läbi õhukese pilvekihi, kus juba väikesest temperatuuri lokaalsest tõusust piisab, et pilv selles kohas hajuks. Järele jääb peaaegu pilvevaba kanali-või tunnelitaoline joon või triip. Hajujäljed tekivad sageli seoes lennuki laskumise või tõusuga, mille käigus sõidetakse tihti läbi pilvede.

Vaata kindlasti lisaks ka Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale?

Kondensjäljed 27. juulil 2008. a. Saaremaal.
Autori foto

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam