Äikesepilv 11. mail Toomemäelt vaadatuna. Pilverünk on puhastnunud madalamatest pilvedest, torni juures on sissevooluala (hallikas vasakule ülespoole suunduv pilveriba).
Foto: Jüri Kamenik
Äikesepilv on tõusva õhu pump ja seetõttu loob endale oma tuultesüsteemi ning selle tagajärjel esineb ka visuaalset mitmesuguseid huvitavaid efekte. Üks selliseid on sissevool. Kuna äikesepilves valitsevad tõusvad õhuvoolud, siis peab altpoolt uut õhku juurde tulema, sest muidu tekiks hõrendus.
Sissevool ongi piirkond, kus õhu juurdetõmme väljendub üsna intensiivselt ja vahel moodustub sinna omapärane pilvesaba või –riba, mis seda tähistab. Maalähedases õhukihis väljendub õhu sissevool meil Eestis enamasti tuulevaikusena, aga kus on ägedamad äikesed (näit. USAs või mussoonpiirkondades) ja sissevooludki tugevamad, täheldatakse maapinnalähedal sissevoolu tugeva tuulena, mis puhub äikesepilve suunas – justkui tolmuimeja.
Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)
Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)
Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.
Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!
Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)
Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)
Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)
Rayleigh hajumine (10.02.2013)
Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)
Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)
Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)