See tähendab sisuliselt seda, et kolloidsüsteem või aerosool (näiteks udu, pilved) kalduvad muutma oma faasi ehk agregaatolekut, kuid ei tee seda enne, kui pole lisandunud mingit protsessi käivitajat.
Näiteks allajahtunud veepiisakestest koosnev udu ja pilved on faasiliselt ebastabiilsed. Piisakesed püsivad vedelas olekus, aga kui temperatuur jätkab langust ja saavutab kriitilise taseme (-40° lähedal) või neid külvistatakse vastava reagendiga (kuiv jää, hõbejodiid), siis jäätuvad.
Seega on sellises olekus süsteeme võimalik üsna kergesti manipuleerida ja näiteks saab külvistamise teel udu hajutada lennujaamade ümbrusest, kui udu temperatuur on mitmeid kraade alla nulli (faasilise ebastabiilsuse tõttu).
Sooja udu hajutamisega, mis on faasiliselt stabiilne, on seniajani probleeme ja ainsad teadaolevad meetodid on väga kallid ja väheefektiivsed (sooja õhu puhurid, nafta põletamine jmt).
Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)
Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)
Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.
Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)
Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)
