•  

Difraktsioon  (20.02.2013 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Difraktsioon tähendab lainete kõrvalekaldumist esialgsest sirgjoonelisest teest ja paindumist tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine.  Difraktsiooni saab jälgida vahetult näiteks veelaineid jälgides, kui mõni jõuab veest väljaulatuva kivini – lained painduvad vähemalt osaliselt ka kivi taha.

Difraktsioon saab tekkida siis, kui seda põhjustavad objektid on samas suurusjärgus lainepikkusega.
Valguse puhul on difraktsiooni jälgida keerukas, sest vastavad objektid peavad olema väga väikesed ja üks võimalusi selle uurimiseks on difraktsioonivõre kasutamine.  Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved. Sel juhul tekib tara, mis kujutab endast enamasti värvilist ümmargust piirkonda ümber valgusallika, samuti võib difraktsiooniilminguid näha vikerkaarte korral, siis tekivad lisakaared põhikaare alla või uduvikerkaare puhul, mille valge värvus ongi difraktsioonist tingitud.

Väga korrapärane difraktsioon tekib siis, kui päike on üsna silmapiiri lähedal ja maapinna lähedal on hõre udu. Sel korral võivad udupiisad olla korrapärase suuruse ja paigutusega ning tekib mitu difraktsioonimaksimumi. Selline olukord tekib tavaliselt talvel lume kohal vaikse ja selge ilmaga, vaata Marko Kruseli blogist >>>
ja Weather Undergroundist >>>

 

Eelmised artiklid:

Tara (10.02.2013)

Aktinomeetria (10.02.2013)

Albeedo (10.02.2013)

Amorfne aine (10.02.2013)

Rayleigh hajumine (10.02.2013)

Atmosfäär (30.01.2013)

Ebapäike (04.02.2013)

Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)

Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)

Front (29.01.2013)

Hajumine (10.02.2013)

Halo (04.02.2009)

Hektopaskal HPa (30.01.2009)

Härmatis (10.02.2009)

Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)

Inversioon (20.01.2013)

Ilm (30.01.2009)

Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.

Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)

Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)

Kiudpilved (05.02.2009)

Kiudrünkpilved (05.02.2009)

Kliima ja ilmastu (30.01.2009)

Kliimatüüp (30.01.2009)

Kondensjäljed (04.02.2009)

Konvektsioon (29.01.2009)

Lumi (10.02.2009)

Lumikate (10.02.2009)

Läänevool (30.01.2009)

Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)

Mereline kliima (30.01.2009)

Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)

Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?

Osoon (10.02.2009)

Pilved (13.02.2011)

Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)

Rünksajupilved (02.02.2009)

Setendumine (10.02.2009)

Sublimatsioon (10.02.2009)

Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja  sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.


Архив

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam