Taldrikjää
Foto: Mati Vihul
jääpiltide galeriist
Viimaste päevade külmakraadid on hakanud kinni kaanetama Eesti rannikualasid.
Igatahes Peterburis peavad juba jäälõhkujad agaralt laevadele teed rajama.
Eesti territooriumile jääv Soome lahe rannik on täis jää algliike (jääsupp, taldrikjää).
Väinamerel (Rohuküla sadama kandis) on näha ligi 10 km ulatuses nõrka kinnisjääd, Virtsus aga juba 2 kuni 4 km ulatuses nõrka lausjääd.
Sügavam Pärnu laht on 5-10 cm paksuse kinnisjää all.
Nädala alguses imestasid saarlased, et nende õhutemperatuur sisemaal langes 20 külmakraadi kanti. Imestada pole siin midagi, kuna merevee temperatuur langes kergelt alla nulli, siis tekkisid ka saarte ümbrusesse jää algliigid ning jäävaba avamere nn soojendav mõju oligi pidurdatud.
Jääsupp
Foto: Ilona Vahter, EMHI hüdroloog
Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)